Viimastel aastatel on teaduses ja meditsiinis palju juttu sellest, kui suurt rolli mängib inimese tervise juures tema soolestiku mikrofloora ehk mikrobioota ehk inimese soolestikus elav pisiorganismide, bakterite kogukond.
Üha enam on aga juttu ka sellest, et laste mikrofloora tasakaalu mõjutavad oluliselt sündimine keisrilõikega ja korduvad ravikuurid antibiootikumidega varases lapsepõlves. Seda kinnitab ka hiljuti avaldatud Helsingi Ülikooli teadustöö.
Uuringus leiti, et keisrilõike teel sündinud laste soolestiku mikrofloora ei ole sedavõrd mitmekesine, kui loomulikult sündinuil. Põhjus on selles, et loomulikul teel ehk vaginaalselt sündinud lapsed puutuvad läbi sünnitusteede liikudes kokku paljude kasulike bakteritega, mis saavad tema mikrofloora aluseks. Kesisem mikroloora tähendab aga laias laastus kehvemat seedimist, kehvemat immuunsust, kehvemat tervist.
Uuringus leiti ka, et beebidele ja väikelastele korduvalt antibiootikumide andmine võib mikrofloora häirimise läbi põhjustada astmat, soolestikuhaigusi ja diabeeti. Varasemalt on leitud seoseid rasvumisega. Antibiootikumid tapavad baktereid - nii haigust tekitavaid n-ö halbu baktereid, kui paraku ka meie soolestikus normaalselt elavaid n-ö häid baktereid. See tähendab jällegi kesisemat mikrofloorat, mis omakorda kehvemat tervist.
Et seedekulgla tervisel on väga tugev mõju inimese üldisele kehalisele tervisele ja seedekulgla tervise juures mängib sünniviis olulist rolli, õpivad ka Eesti toitumisterapeudid. Meie heaolu mõjutavad kõige enam kaks olulist organisüsteemi - kesknärvisüsteem ja soolestik. Nende töö on nii tihedalt seotud, et soolestikku on hakatud isegi nimetama meie teiseks ajuks.
Iga inimese soolestikus elab keeruline ökosüsteem - 100 000 miljardit organismi. Kolmandik mikrofloorast on kõigil inimestel sarnane, kuid kaks kolmandikku individuaalne. Soolestiku mikrofloora tasakaal on seotud mitmete haiguste, aga ka ülekaalulisuse tekkega. Seostest saab pikemalt lugeda Eesti toitumisteraapia assotsiatsiooni slaididelt SIIN.
Kui keisrilõige teostatakse enamasti ema ja lapse tervise huvides ja seda ei saa vältida, siis antibiootikumiraviga liialdamist saaks vältida küll. Antibiootikumid on mõeldud raskemate või ise mittemööduvate põletikuliste, bakterite põhjustatud haiguste raviks (näiteks meningiit, keskkõrvapõletik, kopsupõletik). Antibiootikumid ei ole mõeldud viirushaiguste (näiteks klassikalised talvised kerged ülemiste hingamisteede n-ö külmetushaigused, mis mööduvad enamasti ise) raviks, kuid paraku näitab statistika, et arstid määravad ja inimesed võtavad antibiootikume siiski ka viirushaiguste puhul ja ka kergete, antibiootikumiravi mittevajavate bakteriaalsete leidude korral ning üleüldse liiga sagedasti.
Kui antibiootikume on kasutatud asjatult tihti, põhjustab see lisaks mikrofloora häirumisele, immuunsuse langusele ja teatud haigustele ka antibiootikumiresistentsust. See tähendab, et hiljem, kui ravi mõne tõsise haiguse tõttu päriselt vaja peaks minema, ei toimi antibiootikum enam, sest kehal on korduvast kokkupuutest välja kujunenud resistentsus.
Soole mikrobioota toibub ühest antibiootikumikuurist kauem kui aasta. Kaasa aitab probiootikumide tarbimine.
(Allikad: Yle Uutiset; Kivisaar, S. 2016. "Seedekulgla tervis ja selle mõju üldisele kehgalisele tervisele. Seedimise parandamine toitumisteraapia abil"; Emmede Klubi)
Kas teadsid, et Sinu soolestikul on tervise juures niivõrd oluline roll mängida?
