Käes on Euroopa vaktsineerimisnädal. Euroopas on vaktsineerimisega hõlmatuse languse tõttu hakanud taas esineva varasemalt vaktsineerimisele tänu juba elimineeritud haigused. Üks põhjus, miks vanemad ei vaktsineeri, on müüt, et varases eas haigustekitajate lapse kehasse süstimine koormab ja nõrgestab organismi – loomulik kaitsevõime nõrgeneb.
Miks see tegelikult nii ei ole, vastavad vaktsineerimisnädala raames Postimehes Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress ja Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur Kai Kisand.
Iga päev puutume kokku miljonite erinevate antigeenidega – viiruste, bakterite, toksiinide ja teiste võõrvalkudega. Meie immuunsüsteemi ülesanne on ära tunda, kas võõraine on kahjulik, ja toota selle vastu spetsiifilisi antikehi, mille ülesandeks on haigustekitajad hävitada. See protsess võtab meie kehas uue haigustekitajaga esimest korda kokku puutudes aega vähemalt nädala – seega esimese nädala jooksul saavad haigustekitajad kehas võimutseda. Õnneks on meil olemas immunoloogililine mälu: keha jätab kord juba kohatud haigustekitaja meelde ja oskab järgmisel kokkupuutel sama haigustekitajaga palju kiiremini reageerida. Tänu sellele teisel korral inimene enam haigeks ei jää või põeb väga kergelt.
Vaktsineerimine seisnebki selles, et immuunsüsteem õpetatakse haigustekitajat tundma ja selle vastu võitlema. Selle asemel, et raske haigus esimest korda läbi põdeda, tutvustatakse kehale haigustekitajat kahjutus vormis, mis haigeks ei tee – näiteks ainult osakest sellest või siis nõrgestatud viirust. Nii õpetab ja vaktsineerimine immuunsüsteemi targemaks. Samal ajal ei ole vaja karta, et vaktsineerimine immuunsüsteemi koormaks, sest me puutume iga päev puutume kokku tuhandete mikroobide ja viirustega ega pane seda tähelegi, vaktsiinis sisalduv on sellest vaid kübeke.
Kas Sina mõistad vaktsineerimise toimemehhanismi?
