Kas suur hulk vaktsiine koormab beebi õrna organismi? Kas vaktsineerimist võiks edasi lükata?

Kas suur hulk vaktsiine koormab beebi õrna organismi? Kas vaktsineerimist võiks edasi lükata?

01. Oct 14:12 Emmede Klubi Emmede Klubi

Paljud vanemad muretsevad: beebisid vaktsineeritakse päris paljude haiguste vastu, kuid kas alles elu alustavale haprale organismile võib mitmete haigustekitajate sissesüstimine liiga koormav olla? Selline küsimus on igati arusaadav, kuid õnneks kummutavad teadmised vaktsiinide ja immuunsuse toimemehhanismist selle hirmu.

Vaktsineerimine ei koorma inimese immuunsüsteemi, sest vaktsiinid sisaldavad väga vähe antigeene võrreldes kõigi mujalt keskkonnast tulevate antigeenidega, millega meie kehad igapäevaselt niikuinii toime tulevad.

Vaktsiinid ei sisalda elujõuliseid haigustekitajaid (baktereid või viiruseid), vaid kas surmatud või olulisel määral nõrgestatud haigustekitajaid või vaid osakesi haigustekitajatest. Eesmärk on, et vaktsiin sisaldaks haigustekitaja antigeene, mille äratundmise kaudu tekib selle nakkushaiguse vastane immuunsus. Lihtsustatult võib öelda, et vaktsiin õpetab immuunsüsteemile haigustekitaja selgeks ilma nakkushaiguse läbipõdemise hinda maksmata. See tähendab, et vaktsineerimine ei nõrgesta immuunsüsteemi, vaid õpetab immuunsüsteemi tugevamaks.

Ei maksa karta, et vaktsiinidega saab lapse immuunsüsteem liiga suure koormuse. Laste ja täiskasvanute immuunsüsteemid tegelevad antigeenidega pidevalt – vaktsiinide antigeenid on nagu tilk kõigi antigeenide meres. Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünnijärgselt kokku paljude mikroorganismidega.

Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmetes varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning ühes läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10 000 erineva haiguse vastu.

Kuna vaktsineerimine ei koorma beebi organismi, ei ole ka mingeid tõendeid, et vaktsineerimise edasilükkamine oleks kuidagigi kasulik. Vastupidi, vaktsineerimise edasilükkamisega pikeneb aeg, mille vältel laps on tõsistele nakkushaigustele vastuvõtlik. Vaktsiinvälditavad haigused võivad eriti raskelt kulgeda just esimesel eluaastal. Vaktsineerimiste edasilükkamine tähendab ka seda, et laps võib vajada edaspidi rohkem süsteid ning vaktsineerimiste klapitamine võib olla keeruline. Rotaviirusvaktsiini edasilükkamise korral aga manustada ei saagi.

(Allikas: Terviseameti infomaterjal "Räägime laste kaitsmisest")