Lapse edu ja areng on iga vanema kõige suurem soov. Me ootame lapse esimest naeratust, esimesi sõnu, esimesi samme ... Kajuks varjutavad neid rõõme vahel küsimused - kas mu laps ei tee seda mitte liiga hilja või kas ta peaks seda varem tegema? Kas see on normaalne?
Küsisime lapsevanemaid muretsema panevaid küsimusi ka füsioterapeudilt Kludija Helalt.
"Mina usun, et enamasti on vanemad on lapse arengust huvitatud ja hoiavad sellel silma peal. Nad üritavad automaatselt oma muredele seletusi leidma. Nii lapsevanemad kui füsioterapeudid muretsevad just lapse terve arengu ja tervise pärast ja selline ühine eesmärk on hea. Kui lapsevanem märkab, et lapse arenguga on midagi valesti, hakkab ta abi otsima.
Millal peaks spetsialisti juurde tulema?
Mina soovitan vanematel alati ennast turvaliselt tunda ja alati konsultatsioonile tulla. Ja kui vaja, suunab füsioterapeut teid teise spetsialisti juurde.
Perearstid ei pruugi alati kõigest kõike teada ja kui on konkreetne probleem, võiks minna ka selle ala spetsialisti jutule.
Kui sa muretsed lapse pärast, siis ...
Sellest hetkest, kui sa saad emaks, tunned sa intuitiivselt ära, kui midagi on valesti. Kui sa seda tunned ja vajad vastuseid, soovitan ma kasvõi kinnituseks, et lapsega on kõik hästi, spetsialisti poole pöörduda. Kui vanem käib lapsega regulaarselt kontrollis, on kindel, et midagi ei jää kahe silma vahele. Parem on reageerida kohe, mitte oodata. On vale arvata, et arstile peaks minema vaid siis, kui sa oled haige. Kontrollis tuleb käia ikka, sest kui esineb mõni varjatud probleem, saab sellele kiirelt jälile.
Ennetamine on parem kui tagajärgedega tegelemine. Kahjuks jõuavad asjad sageli tagajärgedeni. Meie ühiskond peaks mõistma, et ka tervena peaks arstil kontrollis käima. See käib nii laste kui ka täiskasvanute kohta.
Lapse arenguplaan
Ma olen jõudnud arusaamani, et lapse arengus mängib suurt rolli ka tema keskkond. Tema jälgib oma programmi, kuidas tema areng määratud on ja keskkond saab seda toetada. Seda programmi meie muuta ei saa, aga kui last hällis või võrevoodis palju kinni hoida, on tema loomulik areng häiritud ja see võib hiljem probleeme tekitada. Lapse arenguks tuleb laps ikka põrandale mängima panna. Laps tahab liikuda ja mängida. Ja ära unusta, et vähem on parem - ei ole vaja hunnikus värvilisi ja laulvaid mänguasju - lastele meeldivad väga ka kodused igapäevased esemed ( näiteks vispel, potid-pannid jne).
Aga miks juhtub nii, et pealtnäha täiesti terve laps hakkab asju hiljem tegema?
Nagu ma ütlesin, igal lapsel oma tempo! On juhuseid, kus ema tuleb 1,2-aastase lapsega arsti juurde - laps kõnnib toe najal, aga ema muretseb, miks ta ise ei kõnni? Võib juhtuda, et laps tunneb ema survet ja ei ole selleks ise veel valmis.
Kas lapsed on ise piisavalt targad, et ise õppida, või kuidas sellele kaasa aidata saab?
Kui laps tunneb lisasurvet, ei tunne ta ennast turvaliselt. Laps mõtleb, et ema isegi ei usu, et ma seda suudan.
Kui laps on valmis midagi tegema, nii ka juhtub. Hea tervise juures lapsed teavadki ise kõige paremini, millal nemad valmis on - ära sunni teda tagant, vaid tee temaga koostööd!
Emmede Klubi
eveliiy