Rinnapiimal on mitmeid teadluslikku kinnitust leidnud kasutegureid lapse tervisele. Rinnapiim sisaldab antikehasid, mis aitavad tita kehal imetamisperioodil viiruste ja bakterite vastu võidelda. Esimesed kuus elukuud ainult rinnapiimast toituvatel beebidel esineb vähem kõrvpõletikke, hingamisteede haiguseid ja kõhulahtisust. Mõned uuringud on näidanud rinnapiima saavatel beebidel ka pisut madalamat astma ja allergiate tekkeriski. Käppa saanud imetamine on mugav, odav ja hoiab tita emme ligi. Emmede Klubi soovitab - kui saad, siis imeta oma last, sest imetamine on imeline!
Samal ajal tahame aga tähelepanu pöörata ka asjaolule, et vahetevahel kipuvad mõned soovitajad rinnapiima kasu ülehindama, mistõttu need emad, kes ei ole saanud oma last imetada, tunnevad end õnnetuna. Pole õige öelda, et rinnapiimalaps oleks tervem ja asendajal laps haigem. Võib minna nii või naa pidi - lapse tervise juures mängib rolli lugematu hulk tegureid. Õige on öelda, et rinnapiima pakkumine on üks tegur, mis vähendab beebil mõningate haiguste tekkeriski. Kuid vahetevahel peavad rinnapiimaasendajat pakkuvad emad kuulma koguni selliseid väiteid, nagu kasvaks rinnapiimatoidul beebidest tervemad ja targemad täiskasvanud. Ka sellised väited ei vasta õnneks siiski tõele.
Näiteks kinnitas ligi 7500 Iiri lapse osalusel läbi viidud uuring (University College Dublin), et rinnapiimal ei ole inimese kognitiivsetele võimetele mõju. Beebina rinnapiima saanud kolmeaastaste kognitiivsed võimed olid marginaalselt kõrgemad kui beebina rinnapiimaasendajast toitunud laste kognitiivsed võimed, kuid see vahe oli nii väike, et ei oma statistilist tähendust. Selleks ajaks, kui lapsed olid viieaastased, ei erinenud rinnapiima saanud ja rinnapiimaasendajat saanud laste kognitiivsed võimed mitte kuidagi.
Uuringu autorite sõnul ei olnud tulemus üllatav, vaid üldjoontes ette teada. Lapse kognitiivset arengut mõjutavad paljud erinevad tegurid, näiteks sotsiaalmajanduslik staatus, ema IQ ja haridustase. Just nende tõttu ongi varasemalt ekslikult arvatud, et rinnapiim suudab kuidagi lapse kognitiivseid võimeid parandada. Kõrgema IQ ja haridustasemega emad hoolitsevad enda eest üldjuhul raseduse ajal paremini ja eelistavad hiljem last imetada. Nii võib rinnapiima ja selle asendajat saanud lapsi võrreldes tunduda, et rinnapiima saanud lapsed on mingil viisil targemad, kuigi tegelikult ei avalda mõju mitte rinnapiim, vaid intelligentsuse pärilikkus ning kõrgemast haridus- ja sotsiaalmajanduslikust tasemest tingitud keskkonnategurid.
Sama asjaolu on varasemalt kinnitanud ka õdede ja vendadega tehtud uuringud: samast perekonnast pärit rinnapiima saanud ja mittesaanud laste kognitiivsed võimed pole korrelatsioonis rinnapiima saamise või mittesaamisega.
Ka lapse ning hilisema täiskasvanu tervise juures mängivad rolli muuhulgas ka ema IQ, haridus ja sotsiaalmajanduslik seis. Haritumad ja teadlikumad emad teevad tervislikke valikuid järjepidevalt, näiteks annavad lapsele edasi oma geneetilise materjali, ei joo ega suitseta rasedana, imetavad, pakuvad lapsele piisavalt köögivilju, lähedust, hoolitsust, stressivaba elukeskkonda jms.
Samas meenutame uuesti, et langeda ei tohiks ka teise äärmusse - imetamisperioodi kestel on rinnapiimal lapse tervisele vaieldamatult kasulik mõju. Antikehasid, mida sisaldab rinnapiim, kunsttoitu lisada ei saa! Samuti on imetamine kordades keskkonnasõbralikum valik.
(Allikad: Scarymommy, The Telegraph)
Mida me siis öelda tahame? Imetamine on imeline ning võiks olla iga ema esmane valik, kuid rinnapiim üksi kellestki tervet ja tarka inimest ei kasvata ning rinnapiimaasendaja lapse tulevikku ära ei riku.
