https://fb.watch/8taW8VhLux/

Enneaegsete beebide lahutamine vanematest enam kõne alla ei tule

06. Oct 12:58 Pressiteade Pressiteade

Iga aasta 17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva. Sel aastal valis Euroopa enneaegsete laste vanemate ühinguid koondav ühendus enneaegsele sünnile pühendatud päevale järgmise moto: „Null lahusolekut! Tegutse kohe! Hoia vanemad ja enneaegsena sündinud beebid koos!“ Ehkki olukord on võrreldes kriisi algusega oluliselt paranenud, vajavad enneaegsete laste vanemad ka uute viiruslainete ajal kindlust, et mõlemad vanemad saavad olla oma lapsega koos tema sünnist alates, võimaluse korral 24 tundi ööpäevas. Vaid nii on lapsele elu algusest peale tagatud nahk-naha kontakt ja soovitatud imetamissuhe. 1. oktoobrist kuni 1. novembrini korraldab Pampers heategevuskampaania, kus kaasa aidata saab igaüks – ikka selleks, et enneaegsete laste ilmaletulek oleks rõõmsam ja turvalisem.

 

Lahusolekuga seotud probleeme süvendas Covid-19 kriis, mis algas raskelt kõigile, sealhulgas sünnitajatele. „Nakkusohu tõttu juhtus tihti, et kas üks vanematest või koguni mõlemad ei saanud haiglas lapsega koos olla,“ räägib MTÜ Enneaegsed Lapsed juhatuse liige Eva Näf. Isasid haiglasse kaasa ei lubatud, kuid oli ka olukordi, mil lapse juurde ei lastud isegi vastset ema. „Meiega on suhelnud emad, kes ei saanud 30 päeva beebit näha. See tekitas meeleheidet ja ebaõiglustunnet ning probleeme, nagu imetamissuhte kahjustumine,“ seletab Näf.

 

„Iga kord, kui sünnib laps, sünnib perekond uuesti – olgu see laps kui mitmes tahes,“ lausub Näf. Seetõttu on ka isa juuresolek sünnihetkest alates väga oluline. Ehkki koroonakriisi algus tõi kaasa raskusi, tundub olukord paremuse poole liikuvat. „Nüüdseks jagatakse väga palju teadmisi selle kohta, et vanemaid ja lapsi ei tohi eraldada ja vanemaid on vaja toetada,“ ütleb Näf.

 

Ida-Tallinna keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja Pille Andresson nõustub, et 2020. aasta kevad oli väga emotsionaalne ja raske, kuid rõhutab, et kriisi tuleb vaadata ajalises kontekstis. “Ka meedikutel polnud selliseks olukorraks piisavat ettevalmistust ning nii seisime valiku ees, kas riskida personali ja enneaegsete laste haigestumisega või kaitsta kõigi tervist,” seletab Andresson.

 

Niisuguse olukorra kordumiseks Andresson enam võimalust ei näe: nüüdseks on haiglatel raskustega toimetulekuks märksa enam teadmisi. Inimesed on vaktsineeritud, enesekaitsevahendeid on rohkem ja testimisvõimekus on suurenenud, mistõttu saavad sünnituse juures viibida ka isad.

 

Üks isadest, kelle enneaegne laps sündis koroonakriisi alguses, on Silver Laas. Nakkusohu tõttu ei saanud vastne isa oma last ja abikaasat haiglasse vaatama minna tervelt kuu aega. „See ei olnud tore tunne,“ meenutab Laas, kuid lisab, et tegu oli paratamatusega. „Oli koroona tippaeg ja kõik kartsid, elu lihtsalt oli selline. Ma ei hakanud nende reeglite vastu mässama, kuid muidugi oli kurb, et ei saanud algushetkedel kohal olla ja last näha.“

 

Laas peab tänuväärseks, et tänapäeval on videokõned nii heal tasemel ning ühenduses saab olla kogu aeg. Ta soovitab ka teistele peredele, kes sellisesse olukorda satuvad, võimalikult palju helistada, videokõnesid teha ja pilte saata. Ühenduse olulisust rõhutab ka Eva Näf: „Eriti talvel, kui ööpäev pimedusest sassi läheb, võiks kokku leppida kindlad kellaajad ja vähemalt kord päevas ühendust võtta: pildistada, salvestada, mälestusi luua. Ka sellest saab hiljem kokku oma lugu. MTÜ-na pakume vanematele abi ja tuge ning neile peredele on loodud ka Facebooki grupp „Enneaegsed imed“, kust leiab tõestust, et august on võimalik välja tulla.“

 

Ka Silver Laas sai keerulisel ajal väga palju tuge teiste perede edulugudest, mis on üleval MTÜ Enneaegsed Lapsed kodulehel. „Lugesin väga palju sarnase saatusega peredest, kelle enneaegne laps on nüüd juba suur. Lood andsid tuge: kui näed, et teistel on kõik samamoodi olnud ja tegelikult on kõik hästi lõppenud, annab see palju jõudu juurde,“ räägib Silver, kelle enneaegu sündinud poeg Priidik on nüüdseks aasta ja viie kuu vanune. Viimane arstilkäik näitas, et Priidik on nii kasvu- kui ka arengukõveras ajaliste lastega samal tasemel või neist isegi pisut eespool.

 

Koostöös Silveri, Pampersi ja MTÜ-ga ilmuvad ka õpetlikud lühivideod, kus Silver annab näpunäiteid enneaegse lapse eest hoolitsemiseks. Videod avaldatakse MTÜ Enneaegsed Lapsed Facebooki lehel ja Silveri Instagrami kontol. Videotes puudutab Silver erinevaid teemasid - alates vanemate ja laste vaimsest heaolust kuni enneaegsete beebide mähkmete vahetamiseni.

 

1. oktoobrist kuni 1. novembrini 2021 saab igaüks meist Pampersi mähkmeid ostes toetada enneaegseid lapsi ja nende peresid. Kõigi selles vahemikus ostetud mähkmete pealt annetab Pampers Eesti sünnitushaiglatele enneaegsetele lastele mõeldud mähkmeid. Kampaania toimub jaekettides COOP, Selver, Rimi ja Maxima.

 

Igal aastal sünnib Eestis ligikaudu 5,5% lastest enneaegsena ehk enne 37. täisrasedusnädala täitumist. Seejuures on kuni 20% kõigist enneaegsetest vastsündinutest sündinud lausa väga enneaegsena, ehk enne 32. täisrasedusnädala täitumist. Tavapäraselt kestab rasedus 40 nädalat.