On mitmeid erinevaid komplikatsioone, mis esinevad enneaegsetel beebidel suurema tõenäosusega kui õigeaegsetel. Hilistel enneaegsetel imikutel on üldiselt vähe või kergemad probleemid. Enne 32-34 rasedusnädalat sündinud beebidel võib olla mitmeid tüsistusi, mis ulatuvad kergest kuni raskeni.
Respiratoorse distressi sündroom (RDS)
Milleks on kopse vaja?
Inimene on loodud elama õhukeskkonnas e õhk on inimelu määrav tegur. Meie ainevahetus toimib ainult hapniku juuresolekul. Õhus on 21% hapnikku ning sellest piisab terve inimese normaalseks funktsioneerimiseks. Hapniku omastamine ja ainevahetuse lõpp-produkti, süsihappegaasi, eemaldamine toimub kopsus. Tervel ajalisel vastsündinul on kopsud sünni hetkest valmis iseseisvaks hingamiseks, väikestel enneaegsetel ei ole ning seetõttu on hingamispuudulikkuse risk suur.
Kuidas kopsud arenevad ja funktsioneerivad?
Anatoomiliselt areneb kops lootel viie etapina:
1) embrüonaalses eas (esimesed 8 rasedusnädalat) arenevad suured hingamisteed (hingetoru ja bronhid);
2) 6.-16.nädalani toimub väikseimate kopsu lõpptorude e terminaalbronhioolide areng;
3) 16.-28. nädalani toimub kopsusämpude ja veresoonte areng e primitiivsete alveoolide areng;
4) 28.-36. nädalani lõppsämpude areng ja lõpliku mustri väljakujunemine;
5) 32st nädalast alveoolide väljakujunemine ja küpsemine, siis on võimalik iseseisev hingamine.
Kops areneb ning küpseb koolieani. Hingetorust terminaalbronhioolideni on hingamise funktsiooniks sissehingatava õhu puhastamine ja soojendamine. Gaasivahetus toimub lõppsämpudesse arenenud alveoolides. Alveoolid asuvad imepisikeste mullikobaratena peenikeste hingamisteede otstes. Nad on seest täidetud õhuga ning pealt kaetud tiheda veresoonte võrgustikuga. Hapniku molekulid transporditakse kopsust kõikidesse organitesse südame/vereringe abil. Gaase transportivaks aineks on vere punalibledes olev hemoglobiin. Pärast hapniku ära andmist kudedes võtab hemoglobiin kaasa ainevahetusest tekkinud süsihappegaasi ning toob selle tagasi kopsu, kus gaasivahetus toimub difusiooni teel. Hingamisliigutusi reguleerivad inimesel piklikus ajus asuvad kemoretseptorid, mis reageerivad hapniku ja süsihappegaasi kontsentratsioonile. Sügava enneaegsuse korral on see regulatsioon ebaküps.
Alveooli seinas on spetsiaalsed rakud, mis toodavad pindpinevust alandavat ainet surfaktanti. Surfaktant katab kilena alveooli ja peened hingamisteed seestpoolt ning ei lase neil kokku kleepuda. Surfaktandi süntees algab 22.-24.gestatsiooninädalal ning jääb madalale tasemele kuni 33. nädalani. Loote kopsu arengut mõjutavad veel lootevee hulk, rindkere mahtuvus, loote hingamisliigutused, mitmesuguste hormoonide ja kasvufaktorite tase, pärilikkus ning ema ja loote haigused.
Mis on enneaegsete respiratoorne distress-sündroom?
See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist.
Mis on haiguse teket soodustavad faktorid?
Mida väiksem on enneaegne, seda tõenäolisem on RDSi teke. Keisrilõike korral, erinevalt vaginaalsest sünnist, jääb osa lootevett kopsu ning soodustab RDSi kujunemist. Riskifaktoriteks on ka hapnikuvaegus sünnil, infektsioon, arengurikked, pärilikud faktorid, ema haigused nagu diabeet, preeklampsia, hüpotüreoos jm.
Kas beebit saab aidata enne sündi?
Ähvardava enneaegse sünnituse korral süstitakse emale glükokortikoide, millega on võimalik hädaabinõuna kiirendada üsasiseselt kopsude „küpsemist“. Samal ajal püütakse rasedust säilitada ja sünnitust edasi lükata. Iga võidetud nädal annab aega kopsu arenemiseks ning vähendab raske hingamispuudulikkuse riski.
Millised on RDSi ravivõimalused pärast sündi?
Normaalseks hingamiseks e gaasivahetuseks peab olema tagatud õhu ja vere vaba liikumine, alveoolide avatus ja alveooli membraani funktsioneerimine. Õhuteede lahti hoidmiseks ja gaasivahetuse parandamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:
1. Kunstliku surfaktandi manustamine kopsu.
2. Kontrollitud positiivse õhurõhu tekitamine hingamisteedesse ninakanüülide kaudu (CPAP-meetod).
3. Kopsude kunstlik hingamine, kus spetsiaalse toru kaudu puhutakse hingamisteedesse iga hingamise tsükli ajal vajalik kogus õhu ja hapniku segu ning seejärel lastakse see välja voolata. Tänapäeva hingamisaparaadid on tundlikud ja hästi koostöös haigega. Kunstlikku hingamist kasutatakse ainult raske hingamispuudulikkuse raviks ja nii lühiaegselt, kui võimalik.
Südame jõudluse ja vererõhu normaliseerimiseks kasutatakse ravimeid. Lootevereringe säilimisel võib hapnikuvarustuse parandamiseks vaja minna avatud arterioosjuha kirurgilist sulgemist. Hapnikravi on hingamispuudulikkuse esimene lihtsaim ja kiireim ravivõte, kuid ta ei kõrvalda haiguse põhjust.
Millised võivad olla RDSi ravitüsistused?
Kõrge kontsentratsiooniga hapnikravi puhul on kopsude ja silmade toksilise kahjustuse tekkimise oht. Kopsude kunstliku hingamise ja CPAP-ravi korral võib tekkida hingamisteede barotrauma ning alveoolide või hingamisteede rebenemisest õhkrind, kopsupuhitus, emfüseem. Kopsukahjustuse tagajärjeks võib olla krooniline kopsuhaigus (BPD). Riskide vähendamiseks jälgitakse hingamispuudulikkusega beebisid alati monitoriga, kontrollitakse hapniku ja süsihappegaasi sisaldust veres, tehakse sageli röntgenfilme, infektsiooni kontrollanalüüse ning viiakse laps esimesel võimalusel omahingamisele.
Kas RDSi ravi on alati edukas?
Mida küpsem on laps, seda paremad on ravitulemused. Tõsine on prognoos enne 26. rasedusnädalat sündinud lastel, eriti siis, kui kaasneb raske infektsioon või närvisüsteemi kahjustus.
Allikas: Lea Maipuu - lasteintensiivraviarst, Kliinikum
