Enneaegne beebi: Millised haigused on enneaegsetel beebidel kõige sagedasemad - Ajuvatsakestesisene verevalandus e intraventrikulaarne hemorraagia (IVH)

Intraventrikulaarse hemorraagia korral tekib verejooks aju külgvatsakestesse ning vatsakesi ümbritsevasse ajukoesse.

- „Intraventrikulaarne“ tähendab ajuvatsakeste sisene

- „Hemorraagia“ on verejooks, verevalandus

 

Enneaegsetel lastel on aju külgvatsakeste põhjas ebaküps embrüonaalne veresoonte võrgustik (germinaalmaatriks), mis on õrn ja kergesti vigastatav. Veresoonte purunemise ja verejooksu võivad põhjustada mitmed faktorid (hapnikupuudus või vererõhu kõikumine). Mida enneaegsem ja haigem on laps, seda suurem on aju verevalanduse tekke oht. Eriti suur on risk enneaegsetel, kelle sünnikaal on väiksem kui 1000 g. Sagedamini tekivad aju verevalandused lapse esimese kolme elupäeva jooksul.

 

Verejooks ajus tekitab suurenenud rõhu närvirakkudele, mille tagajärjel need kahjustuvad. Ulatuslik närvirakkude kahjustumine võib omakorda põhjustada ajukahjustust.

 

 

• I aste – verejooks piirdunud alas, germinaalmaatriksis;

• II aste – verejooks ajuvatsakestesse;

• III aste - verejooks on ulatuslikum, põhjustab ajuvatsakeste laienemise;

• IV aste – verevalandus on tunginud läbi vatsakese seina ajukoesse.

 

Väikese IVH puhul ei pruugi olla kliinilisi sümptomeid. Raskematel juhtudel võivad lapsel esineda:

• hingamisseiskused e apnoed ja südame löögisageduse langus;

• kahvatu või sinakas nahajume e tsüanoos;

• nõrk imemisrefleks, kõrgetämbriline nutt, krambid;

• madalad veresuhkru väärtused, ägedalt kujunev kehvveresus e aneemia.

 

Tavaliselt tehakse enneaegsetel lastel 3.-10. elupäeval aju ultraheliuuring (UH), mis võimaldab

näha lapse ajustruktuure läbi suure lõgeme. See on valutu protseduur, mida tehakse haige juures

kuvöösis või voodis. Kui IVH on tekkinud, tuleb uuringut korrata, et hinnata verevalanduse vähenemist või suurenemist ning ajuvatsakeste mõõtmeid.

 

IVH jaoks ei ole eraldi ravi, toetatakse lapse ainevahetust. Vajalik on piisav vedeliku ja glükoosi

manustamine veeni kaudu, et hoida veresuhkru väärtused normis, vajadusel hapnikravi. Kui aju verevalandusest on tekkinud tõsine kehvveresus ehk aneemia, võidakse teha ka vereülekanne.

 

 

Kõige sagedamini esinevad IVH I ja II aste, mis tavaliselt ei põhjusta ajukahjustust. Verevalandus

imendub ise. Ajukahjustus võib tekkida III ja IV astme verevalanduse korral. Üheks võimalikuks tagajärjeks on vesipealisus e hüdrotsefaalia, sest ajuvedelikku koguneb ajuvatsakestesse liiga palju.

See võib põhjustada pea liiga kiiret kasvu, rõhku lapse ajule ning aju kõhetumist. IV astme verevalanduse puhul on ajukahjustus nii ulatuslik ja lapse tulevane elukvaliteet nii halb, et rahvusvaheliste uurimuste alusel on soovitatud lapse piinade vältimiseks elutoetus lõpetada, kui sellega soostuvad lapse vanemad.

 

Ajul on 4 vatsakest. Ajuvedelikku e liikvorit toodavad normaalselt kaks suuremat külgvatsakest.

Ajuvedelik voolab läbi peente kanalite seljaajju. Samaaegselt toimub ka ajuvedeliku imendumine.

Vesipealisus tekib juhul, kui suured verevalandused või nende armistumine takistavad ajuvedeliku normaalset äravoolu, mistõttu vatsakesed laienevad.