2023. aastal sai rinnapiima kolmekuuselt 81 protsenti, pooleaastaselt 68 protsenti ja ühe aasta vanuselt 32 protsenti Eesti lastest. Rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast.
Kuid samal ajal on vähenenud ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus. Ainult rinnapiima sai 2023. aastal 78% ühenädalastest, 70% ühekuustest, 57% kolmekuustest ja 16% kuuekuustest lastest.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on ainult rinnapiima saavate laste hulk vähenenud kõigis vanuserühmades 10-15% võrra, kuid eriti suur on vähenemine just kuuekuusena ainult rinnapiima saavate laste seas - tervelt 26% võrra.
Sisuliselt tähendab see, et rinnapiima saavate laste hulk püsib sama, kuid üha enam saavad lapsed rinnapiima kõrvale ka piimasegu või lisatoitu.
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO soovitus on imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi.
Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses). See on oluline põhjus, miks ainult rinnapiimatoidul on kuuekuustest lastest vaid 16%.
Andmed imikute rinnapiimaga toitmise kohta on rahvusvaheliselt oluline indikaator, mida WHO eri riikide kohta jälgib, sest lapse toitmine tema elu esimesel kahel eluaastal mõjutab otseselt lapse tervist ja arengut edaspidises elus. WHO soovituste järgse rinnaga toitmise korral väheneb oht ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) tekkeks imikueas ja varases lapsepõlves.
Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Interaktiivse graafiku leiab siit.
