Eestis on rinnapiima saavate laste hulk tõusuteel, selgub TAI avaldatud statistikast. 2019. aastal said rinnapiima 72% kuue kuu vanustest ja 33% üheaastastest lastest. Viimase viie aastaga on need näitajad kasvanud, vastavalt 10 ja 14 protsendipunkti.
Probleeme on meil aga sellega, et lapsed ei ole piisavalt kaua täielikul rinnapiimatoidul. See tähendab, meie beebid hakkavad liiga vara rinnapiima kõrvale saama ka muud toitu (vett, mahla, piimasegu, püreesid jms). Näiteks eelmisel aastal sai ainult rinnapiima ühenädalaselt 85 protsenti, ühekuuselt 78 protsenti, kolmekuuselt 65 protsenti ja kuue kuu vanuselt 23 protsenti lastest.
Kui pisemate beebide puhul on puhtalt rinnapiimatoidul olijate hulk võrreldes varasemate aastatega kasvanud, siis probleemiks on TAI tervisestatistika osakonna analüütiku Eva Andersoni sõnul just kuuekuuste toitumine. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on, et vähemalt pooled beebid oleksid kuuekuusena veel täielikult rinnapiimatoidul, aga Eesti praegune näitaja on sellest poole madalam - 23%.
Eesti kuuekuuste ainult rinnapiima saavate laste madalat osakaalu saab aga ilmselt selgitada sellega, et enamasti alustatakse lisatoidu tutvustamist viiekuusele beebile, et kuuekuuseks saanuna saaks alustada liha pakkumist. Seda ei saa lapsevanematele sugugi ette heita, sest just nii soovitab talitada Eesti Lastearstide Seltsi toitmisjuhis, mille järgi meie pere- ja lastearstid enamasti soovitavad peredel imikuid toita.
WHO ehk Maailma Terviseorganisatsioon soovitab aga toita imikut kuni pooleaastaseks saamiseni ainult rinnapiimaga. Alles seejärel peaks lapse menüüsse tulema ka eakohane lisatoit (alustuseks nt köögiviljapüree ja teraviljapudrud). Imetamisega soovitab WHO jätkata lapse kaheaastaseks saamiseni või kauem.
Kui vana oli sinu beebi lisatoiduga alustades? Kui kaua sai ta aga rinnapiima?
