Sünnitusmajaga tutvumine on vajalik, sest enamasti tunneb naine ennast kindlamalt, kui ta teab, kuhu ta minema peab ja mida temalt haigla poolt oodatakse.
Mida rohkem naine end sünnituseks ette valmistab, seda väiksemaks hirm ja ärevus jäävad.
"Need naised, kes on perekooli loengutes käinud, oskavad end sünnitusel rohkem aidata ja nende sünnitused on ka mõnevõrra lühemad. Selle pärast tasukski perekooli loenguid külastada ja ka perekool.ee kodulehel on palju vastavasisulisi häid artikleid, mida lugeda," soovitab ämmaemand Maret Voites.
Sünnitajal on enamasti palju kindlam ja julgem tunne, kui tal on kõrval keegi lähedane, keda ta usaldab ja kes talle sellel tähtsal sündmusel tuge pakub.
Vahel on nii, et mees ei julge sünnitusele kaasa tulla, sest ta lihtsalt ei tea, mis seal toimub. Kui mees juba perekooli loengutes käib ja ennast asjaga kurssi viib, võib nii mõnelgi meelsus muutuda.
"Tugiisik ei pea sünnitusel üldse midagi keerulist tegema. Kõige tähtsam on lihtsalt olemas olla ja aidata naist pisiasjadega, ei midagi keerulisemat," julgustab ämmaemand Meelike Reimer.
"Sünnitusvalu ei ole traditsioonilises mõttes valu – ta ei näita, et midagi on kehas halvasti. Ära suhtu sellesse kui valusse, vaid mõtle, et see on emaka kokkutõmme – hästi tugev ja intensiivne energia," räägib Voites.
Sünnitusvalu on kehas kogetavatest valudest ainuke mõtestatud valu, mille tulemusel sünnib laps.
Emaka avanemisel surub beebi pea emakakaelale ja sellega emakakael lüheneb ning avaneb. See omakorda põhjustabki valuaistinguid, sest emakakaelal on palju valuretseptoreid. Emakakael peab avanema kümme sentimeetrit enne kui beebi sündima hakkab. See avanemine võtab aega!
Osa valust on tingitud ka sellest kui emakalihases on liiga vähe hapnikku – seetõttu ongi sünnituse ajal hingamine väga oluline
Kui naine on hirmul ja tunneb ärevust, on tema valutaluvus väiksem. See on seotud hormoonidega. Hormoonid omavad sünnitusel väga tähtsat rolli.
"Sünnitusvalu leevendamiseks on mitmeid variante. Enne sünnitust tasuks enda jaoks läbi mõelda ja uurida, milliseid variante on olemas ja mida võiks kasutada," soovitab ämmaemand Maret Voites.
Kõigepealt võiks siiski ära proovida, kuidas ennast ilma ravimiteta aidata saab.
Selleks on siis: hingamine, liikumine, visualiseerimine, muusika, tugiisiku abi, vee kasutamine jne. Alles siis, kui nendest ei piisa, võiks hakata kaaluma valuvaigisteid.
Kui naine ikkagi soovib valuvaigisteid, on tal valida erinevate variantide vahel.
Valuvaigisteid ei kasutata liiga vara sünnituse alguses, sest on vajalik, et emakas teeks lapse väljutamiseks tööd. Kui liiga vara ravimeid anda (kui sünnitegevus ei ole regulaarne või emakakael on liiga vähe avanenud), võtab see hoo maha ja pärast võib teisi ravimeid vaja minna, et sünnitegevust omakorda juurde saada.
Valuvaigisteid ei tohi kasutama hakata liiga vara ja ka vahetult enne lapse sündi.
Viimasel kolmel tunnil ei kasutata valuvaigisteid, sest kõik narkootilised valuvaigistid jõuavad ka lapseni, ja võivad lisaks sellele pärssida ka lapse hingama hakkamist ning imemisrefleksi.
Kas valuvaigisteid kasutada või mitte, on siiski sünnitaja enda valik. Tema teab kõige paremini, kui valus tal on ja kaua ta jaksab.
Esialgu võiks küll proovida ilma valuvaigistiteta ja kasutada loomulikke valuleevendamise võtteid. Kui ikkagi on kasutatud valuvaigisteid sünnitusel, ei pea ennast halvasti tundma. Sünnitamine on väga eriline kogemus ja on hea, kui saab selle endale meeldivaks muuta.
Sünnitusmajja minemisel tasub järgida enda sisetunnet. Kui sa tunned, et sul on vaja sünnitusmajja minna, siis minegi. Kasvõi kontrolli. Haiglasse minemise puhul arvesta ka seda, kui kaugel sa elad. Kui sul kulub sõiduks rohkem aega, mine varem.
Esimese sünnituse korral võiks tuhude vahe olla regulaarne ja umbes 4-5 minutit. Naistel, kes on juba enne sünnitanud, võiksid tuhude vahed olla 6-7 minutit.
Tuhude mõõtmiseks võta enda lähedusse kell ja pane käed kõhu peale. Kui kõht hakkab kõvaks minema, vaata kella ja sekundiseierit See on tuhu algus. Kui kõht hakkab pehmemaks minema - see on tuhu lõpp. Üks korralik tuhu kestab umbes 45-60 sekundit. Aega mõõdetakse ühe tuhu algusest teise tuhu alguseni.
Sünnitusmajja tuleks tulla peale sünnitustegevuse algust umbes tunni jooksul, kui sünnitus algab enne 37. rasedusnädalat või kui looteveed on kollakad, rohelised või pruunid.
Kui sa sünnitama tuled, saad endale isikliku sünnitustoa, kus sa viibid kogu sünnituse aja ja paar tundi peale. Seejärel lähed sünnitusjärgsesse osakonda, kus on erinevaid palateid.
Kogu tegevus toimub sünnituse ajal sünnitustoas, kus on olemas ka erinevaid abivahendeid.
Abivahenditest on olemas näiteks tugiraam, pall, erinevad padjad, hernekott, järi ja vann.Kindlasti tasuks neid proovida, et leida enda jaoks just see kõige sobivam asend, kuidas end tuhude ajal mõnusalt ja mugavalt tunda.
Haiglasse tulles võta kindlasti kaasa rasedakaart ja isikut tõendav dokument. Need on kõige olulisemad haiglasse saabumisel.
"Kõige rohkem saab sünnitusel naine ennast ise aidata – läbi hingamise, lõdvestumise ning oma kehaga koostööd tehes ja kogu aeg mõeldes, kuidas laps paremini minu seest välja saab. Väga kasulik ja vajalik on sünnituseks eelnevalt valmistuda, et see kogemus võimalikult kiire, kerge ja meeldiv oleks,"ütleb ämmaemand Meelike Reimer
Greetel Lee, emmedeklubi.ee
Irinaaa
eveliiy