Nad võivad olla väiksed ega suuda täiskasvanuga vestlust aretada, aga beebid näitavad üles hämmastavat nutikust. Niipea, kui teadlased mõtlesid välja paremad viisid tillukeste võimete jälgimiseks, hakkasid nad avastama, et imikud on andekamad kui me arvanud oleme.
Tea kes on boss
Juba 10-kuuselt on beebid aru saanud, et suuremal on eesõigus (http://www.livescience.com/11650-babies-understand.html) . Kui lastele näidati väikeseid ja suuri klotse suhtlemas jäid lapsed kauemaks vaatama seda (näidates üles rohkem üllatust) kui suurem klots annab väiksemale teed, kui siis, kui väiksem klots alluvaks jäi. Leid, mis avaldati 2011 jaanuaris ajakirjas "Science", näitab, et beebid mõistavad sotsiaalset hierarhiat ja teavad, et suurus näitab, kes juhtpositsioonil on.
Tulemused näitavad, et sotsiaalse käitumise muster on inimajju sisse ehitatud.
“Kui sa näitad, et sellised üsna keerulised konseptsioonid on paigas juba enne, kui imikud kõnet mõistma hakkavad ja enne, kui nad maailmaga tõeliselt sotsiaalselt suhtlema hakkavad, tekib küsimus “Mis on mõistuse põhilised alustalad?”” ütles uuringu läbiviija Lotte Thomsen Copenhaageni ülikoolist "LiveScience"’le “Need on tõesti meie mõtlemise alustalad.”
Mõistavad koerte tundeid
Veel enne, kui nad oskavad öelda “emme” ja “issi”, suudavad beebid … koerte tundeid dešifreerida. 2009 aasta (http://www.livescience.com/7798-babies-grasp-dogs-emotions.html ) uurimistööd näitas, et 6-kuused oskavad kurja koera urinat või sõbraliku koera klähvimist matkida, kui neile näidati vastavat kehakeelt väljandatava koerte pilte. “Emotsioonid on üks esimesi asju, mida lapsed oma emotsionaalses maailmas õpivad,” ütles juhtiv uurija Ross Flom, Utah’ Birgham Youngi ülikooli psühholoogiaprofessor. Uurimistöö avaldati ajakirjas "Developmental Psychology".
Mõistavad tujusid ja emotsioone
Kuigi su imik veel ei räägi, teab ta tõenäoliselt, millal sa ennast halvasti tunned. (http://www.livescience.com/8150-7-months-baby-moods.html). Juba 5-kuused beebid oskavad täpselt vahet teha rõõmsal ja süngel muusikal, 2010 aastal ajakirjas Neuron avaldatud artikli sõnul. Ning 9-kuusena suutsid lapsed ära tunda Beethoveni Seitsmenda sümfoonia nukra tooni teiste, rõõmsamate lugude seast.
Sündinud tantsima
Rääkides muusikast - beebid ei suuda sellele vastu panna. Nende kõrvad ei ole ainult rütmile häälestatud, vaid nad tantsivad sellele kaasa, nagu ütleb 2010. Aastal avaldatud uurimustöö.
Testimaks beebide soodumust tantsimisele, (http://www.livescience.com/6228-babies-born-dance.html), mängisid teadlased lastele klassikalist muusikat, rütmilisi tone ja kõnet ning filmisid tulemusi. Nad värbasid ka profesionaalsed balletitantsijad analüüsima, kui hästi laste liigitused rütmiga klappisid.
Beebid liigutasid oma käsi, jalgu, keha ja pead muusikale palju rohkem kaasa kui kõnele. Leiud, mis avaldati ajakirjas "Proceedings of the National Academy of Sciences", ütleb, et tantsimine on inimestele omane, kuigi teadlased ei tea miks see välja arenes.
Peegeldavad teiste käitumist
Pole mingi üllatus, et õhina taga, mis laste silmis on, kui ta maailma avastab, käib kupli all usin töö. (http://www.livescience.com/5629-babies-brains-churning-activity.html) . 2009 aasta uurimus näitas, et kui 9-kuused vaatavad, kuidas täiskasvanud eseme järele ulatavad, aktiveerub laste motoorikakeskus nii, nagu nad teeksid seda liigutust ise. Uurimuse järgi on mängus peegelneuronid.
Need ajurakud aktiveeruvad nii nähtud kui reaalsete tegude peale, ning on otseselt jälgitud ainult ahvidel. Ühes uuringu eksperimendis aktiveerus “peegel” aju ka vahetult enne liigutust, kui nad olid varem näinud eksperimendis osalejat seda liigutust tegemas. Selline ennetav võime võib aidata väikestel teiste tegudele reageerida ja näiteks ennetada teisi, ning lelu ise üles võtta. Need leiud võivad olla ka näide beebi esimestest sammudest sotsiaalses maailmas, ütlevad uurijad ajakirjas "Biology Letters".
Õpivad magades kiiresti
Tuleb välja, et beebid õpivad ka magades - nii väidab 2010 aasta uurimustöö. Eksperimendis 26 magava imikuga, kõik kõigest 1-2 päeva vanused, mängisid teadlased poole tunni jooksul 200 korda lastele musikaalset tooni, millele järgnes kerge õhujuga nende silmadele. 124 elektroodi võrgustik nende peal ja näol salvestas ajutegevuse eksperimendi jooksul. Beebid õppisid kiiresti muusikat kuuldes õhujuga ootama, näidates iga sessiooni lõpuks keskmiselt neli korda suuremat tõenäolisust silmad kõvemini kinni suruda, kui seda heli kuulsid.
Kuna vastsündinud veedavad enamuse oma ajast magades, võib see hiljuti avastatud võime olla ülioluline ümbritseva maailmaga kohanemiseks ja kindlustamaks eelujäämise, ütlesid teadlased. Uurimustööd avaldatid ajakirjas "Proceedings of the National Academy of Sciences".
On matavõlurid … omamoodi
Lapsed tunnevad oma kahtesid ja kolmesid. 2006 (http://www.livescience.com/951-baby-brains-wired-math.html) aasta uurimustöös esitati 7-kuustele lastele kahe või kolme naise hääli, kes ütlesid “vaata”, ja nad pidid valima pildi vahel, kus oli kaks või kolm naist seda ütlemas. Beebid veetsid oluliselt rohkem aega vaadates pilti, mis klappis rääkivate naiste arvuga. Uurimustööd avaldati ajakirjas "Proceedings of the National Academy of Sciences".
Tunnevad oma “p”sid ja “q”sid
Kui me ütleme, et beebid teevad seda ja teist “enne kui nad rääkima õpivad,” ei arvesta me pudikeelt ja teisi keeleoskusi (http://www.livescience.com/4459-infants-amazing-capabilities-adults-lack.html )
2007. aastal ajakirjas "Science" avaldatud uurimustöös panid teadlased 36 imikut vaatama tummfilme -kakskeelsetest Prantsuse-Inglise keele rääkijatest lauseid ette lugemas. Kui lapsed olid harjutatud end mugavalt tundma ühes keeles ette lugeva rääkijaga, veetsid nelja- ja kuuekuused rohkem aega jälgides rääkijat, kes luges lauset teises keeles – näidates, et nad teevad neil kahel vahet.
“Vastsündinuid saab nimetada “intelligentseteks” selles, et nad suudavad peaaegu vaevatult õppida kõiki maailma keeli,” ütles Purdue ülikooli psühholoog George Hollich aastal 2007. Osa Hollich’i uurimustööst näitab, et lapsed hakkavad grammatikat mõistma juba 15- kuusetena, töödeldes grammatikat ja sõnu samaaegselt.
Hindavad hästi iseloomu
Määratleda teist inimest abivalmi või ohtlikuna on sõpru valides oluline. Ning see oskus tekib varakult. Yale’ ülikooli Kiley Hamin näitas kuue ja kümne kuu vanustele inimesesarnaste nukkudega etendust, kus üks kuju aitas teisel mäest üles ronida. Teises tsenaariumis lükkas kolmas esimese alla. Hiljem said väikesed valida, millist kuju nad eelistasid. Mõlemas vanusegrupis valisid enamus lapsi abivalmi kuju ( http://www.livescience.com/7390-babies-judge-character.html ). See iseloomu hindamise oskus võib olla lapse esimene samm lapse moraali arenemisel, spekuleeris Hamlin. See töö avaldati aastal 2007 ajakirjas "Nature".
Emmede Klubi
