Laupäeval Paides Arvamusfestivalil toimunud arutelus “Vanematega kohtupinki – digilaste tulevik?” osalenud eksperdid on üksmeelsed: vanemad ei peaks oma väikestest lastest internetis avalikult pilte, videoid või infot jagama.
Eestis selliseid uuringuid veel tehtud ei ole, kuid välismaal tehtud uuringute järgi leiab 70% lastest, et vanemad ei austa neist sotsiaalmeedias pilte jagades nende privaatsust. Maailmas on juba peetud ka esimesed kohtulahingud, kus lapsed on täiskasvanuks saades pöördunud oma vanemate vastu kohtusse selle eest, et vanemad on rikkunud neist väiksena pilte, videoid ja infot internetti üles laadides lapse privaatsust.
Miks jagavad vanemad internetis oma laste andmeid?
Kliiniline lastepsühholoog Iris Velling selgitas, et vanemate motivatsioon oma lastest internetti sisu toota on enamasti heatahtlik. Sageli tunneb värske ema end üksildasena, internetis on aga võimalik kuuluda kogukondadesse, kus vahetada kogemusi teiste samas olukorras vanematega. Mõnikord soovitakse dokumenteerida lapse arengut, teinekord on vanemad uhked, kui laps lõpetab lasteaia või kooli ning tahavad oma uhkust jagada. Sotsiaalmeedia statistika näitab, et pildid, kus on last peal, toovad kaasa rohkem meeldimisi ja muid reaktsioone, kui pildid, kus ei ole last peal. Seega kaasneb lastest piltide jagamisega emotsionaalne kiitus, mis vanemaid motiveerib. Sealt edasi avastavad mõned vanemad enda ja oma laste elu jagamisest ka võimaluse raha teenida – ka sellele on raske ei öelda.
Vellingu sõnul näitavad mõned uuringud, et emadel, kes internetis jagavad, võib esineda vähem depressiooni ja isoleerituse tunnet. Samas ei oska vanemad mõelda sellele, kuidas lapse elu jagamine mõjutab hilsemalt lapse enda identiteeti ja perevälist kuvandit.
Veebipolitseinikud hoiatavad kurjategijate eest
Veebipolitseinikud Getter Kamenski ja Grete-Kelly Lipstok rõhutasid, et iga avaldatud pildiga suureneb lapse kohta kättesaadav info – see on kuldaväärt materjal nii tulevastele kiusajatele kui ka küberkurjategijatele ja pedofiilidele. Mis kord juba internetti postitatud, jääb sinna igaveseks – hiljem võid ise pildi maha võtta, kuid sa ei tea, millistes kätes pilt selleks ajaks juba olla võib. Tänapäeval võimaldab AI võtta internetist laste näopildi ja teha sellest pornovideo. Need juhtumid on ka Eestis juba reaalselt olemas.
Seega on veebipolitseinikud seisukohal, et avalikele kontodele lapse näost või isikuandmetest (nt nimi, kool, elukoht) pilte lisada ei passi.
"Kui üldse jagada, siis ilma näo ja isiklike detailideta – näiteks saab panna ka seljatagant pildi, et laps läks kooli. Mõtle kolm korda enne, kui postitad – ja kui kahtled, jäta postitamata,” oli nende selge sõnum.
Lapsel on õigus privaatsusele
Tihti on vanematel omanditunne – laps on minu oma ja mina otsustan, mida mina oma lapsest postitan või ei postita. Eksperdid soovitavad vanematel mõelda, mida nad ise tunneksid, kui hoopis lapsed postitaks vanematest ilma küsimata koduseid, naljakaid või piinlikke pilte internetti – näiteks laupäevahommikul sassis juustega pannkooke söömas, vannis või basseinis, mis siis, et suguelundid kaetud... Kui vanem ei tunne end selle mõttega hästi, siis miks peaks ka lapsed.
Kas lapse nõusolek on piisav?
Tänapäevased vanemad on üldiselt teadlikud, et lapsest sisu jagamisega peab ka laps oma teadliku nõusoleku andma. Paraku mõeldakse vähe sellele, kui vana laps on teadliku nõusoleku andmiseks võimeline. Kindlasti ei ole seda eelkooliealine laps, kes võib rõõmuga öelda, et paneme jah minust sellise video, kuid ei mõista ega suuda analüüsida sotsiaalseid tagajärgi ega riske. Suuremad lapsed on aruteluks valmis, kuid Lastekaitse Liidu esindaja Malle Hallimäe toonitas, et ka siis tuleb vanematel endil lastele selgitada, millised on võimalikud ohud ja riskid – see on vanema eeltöö selleks, et lapse nõusolek üldse saaks olla teadlik.
Digikoristus – uus pereharjumus
Ka juhul, kui laps on varasemalt mõne pildi jagamiseks nõusoleku andnud, võiksid vanemad koos lastega aeg-ajalt kogu sotsiaalmeediasisu ple vaadata ja kustutada sisu, mis lapsele enam ei meeldi. Seda ka vanema sisu, nt aastatetaguse moosinäopildi puhul.
Nõuanded lapsevanematele
Kokkuvõtteks võib öelda, et oma lapse internetis kajastamise hea tava on täna seesugune:
- Ära postita oma lapsest privaatset infot (nt pilte, videoid, andmeid) avalikult internetti. Kui soovid postitada, siis kontrolli oma kontode privaatsussätteid, et sisu näeksid ainult sinu sõbrad-tuttavad.
- Kui laps on väike ega ole võimeline teadlikku nõusolekut andma, siis pigem ära postita – ka sõpradele-tuttavatele mitte.
- Kui laps on suurem, siis arutage kõik plussid-miinused koos läbi ja otsustage koos. Lapsel on vetoõigus iseennast puudutava sisu osas.
- Väldi sellist sisu, mis võiks avalikustada lapse kooli, koolitee, koduse aadressi, terviseandmeid jms.
- Mõtle iga pildi või infokillu puhul kolm korda! Kas see postitus võib last kuidagi kahjustada nüüd või tulevikus? Kas pahatahtlikud inimesed saaksid seda sisu ära kasutada?
