Alla aastase beebi söögi sisse ei tohiks lisada soola, sest see koormab neerusid, võib põhjustada organismis veepuudust, hilisemas eas ka kõrget vererõhku ja luua ebatervisliku toitumisharjumise terveks eluks.
Kuni kuuenda elukuuni katab kogu beebi toitainetevajaduse rinnapiim. Rinnapiimaasendajal kasvav laps võib vajada lisatoitu veidi varem, kuid mitte enne neljandat elukuud. Neljanda ja kuuenda elukuu vahel saab ka beebi seedesüsteem lisatoidu jaoks piisavalt küpseks. Kuuendal elukuul juurviljapüree ja pudru söömisest alustav beebi on esimeseks sünnipäevaks valmis sööma perega sama või sarnast tükilist toitu.
Kuid mitte kõik toiduained ei sobi alla aastase toidulauale. Vast olulisim nõuanne on hoiduda lapse toidule soola lisamisest.
Miks ei tohi beebi toidule lisada soola?
Inimkeha vajab edukaks toimimiseks soola, mida saame toiduga. Neerude ülesanne on puhastada verd jääkainetest. Koos jääkainetega jõuab neerudesse ka sool - naatriumi kujul. Neerude töö on saata õige kogus naatriumi tagasi vereringesse.
Alla aastased lapsed vajavad väga vähe soola - kuni ühe grammi päevas. Kuna beebi neerud on veel nõrgad, ei jaksa nad sellest kogusest paljukest rohkem soola töödelda ja neerud võivad tõsiselt kahjustada saada.
Lisaks neerukahjustusele võib varajane soolaga liialdamine tuua tulevikus kaasa kõrge vererõhu. Halvimal juhul võib soola üledoosiga kaasuda ajukahjustus. Liigsest soolasöömisest võib tekkida vedelikupuudus. Uuringud on ka tõestanud, et varajane soolaga liialdamine loob inimesele terveks eluks ebatervisliku harjumuse süüa liialt soolaseid toite.
Kõige kurvem näide soola mõjust beebile tuleb Suurbritanniast 1999. aastast, kui vanemad andsid oma kolmekuusele lapsele püreeritud täiskasvanute toitu (kartuliputru ja kastet). Leroy Eldersi nimeline laps sai soola üledoosi ja suri. Tema kehas oli üheksa grammi soola, mis on täiskasvanute puhul tavaline, kuid beebile üheksa korda liiga palju.
Kas oled kunagi mõelnud, miks on rinnapiimaasendaja purgile tavaliselt märgitud, et vale valmistamisviis võib kahjustada lapse tervist? Just seetõttu, et liiga konsentreeritud rinnapiimaasjendaja sisaldab vähese vedeliku kohta liiga palju soola.
Vajaliku koguse soola (ja pigem enamgi) saab beebi kätte rinnapiimast või piimasegust, hiljem juurviljadest-puuviljadest endast ja veelgi hiljem näiteks juustust ning leivast, mille valmistamisel on kasutatud soola. Toidule soola lisaks raputada ei ole tarvis ega lubatud.
Millega beebi toitu maitsestada?
Soolast hoidumine ei tähenda, et beebile pakutav toit peaks olema maitsetu. Esiteks on beebil rikkumata, puhtad maitsemeeled, mis tähendab, et ka puhas juurvili on tema jaoks maitsekas. Lapse esimesed ampsud peaks olema maitsestamata.
Beebil võib uue maitse, näiteks uut sorti juurviljaga harjumiseks minna isegi kuni kümme maitsemiskorda. Seega ei tähenda esimesel või teisel proovimisel keelekesega suust välja lükatud juurvili teps mitte seda, et beebi ootaks püreesse soola juurde. Tegelikult ei oska beebi, kes pole kunagi soolakat toitu saanud, kuidagi soolasemat maitset eelistada.
Vabandus alla aastasele lapsele soolaga toidu pakkumiseks ei ole kindlasti mitte see, et beebi eelistab soolakamat toitu ja sööb seda usinamalt. Ka väikelaps ning koolieelik eelistavad kaalikatele šokolaadikomme ja söövad neid usinamast usinalt, kuid see ei pane ju vanemaid talle õhtusöögiks Kalevi tahvleid pakkuma, eksole?
Teiseks võib lisatoiduga juba harjunud beebi toitude valmistamisel kasutada kõikvõimalikke muid maitseaineid peale soola: ürte, sibulat, küüslauku. Näiteks võib last harjutada tilli, peterselli, basiiliku, estragoni, tüümiani, rosmariini, aed-harakputke, leeskpuntke, pune, koriandri, piparmündi, melissi, kaneeli, igveri, paprika, vanilje, köömnete ja karriga.
Ka poodides müüdavad beebidele mõeldud purgitoidud ei sisalda lisatud soola.
Millal võib lapsele anda perega sama toitu?
Muidugi tekib vanematel kiusatus lapsele, kes on juba tükilise toidu söömises vilunud, anda ülejäänud perega sama toitu. See on hea mõte, sest nii saab ka söögitoolis istuv beebi end perekonna võrd- ja auväärse osana tunda ega kooguta pidevalt oma püreekausi kohalt vanemate taldriku poole. Aastane laps on täiesti valmis sööma peretoitu.
Kuid alla aastasele beebile peretoitu pakkudes peaks ilmtingimata jätma toidu valmistamise kestel beebile sobivalt magedamaitselisks ja ka üle aastase puhul tuleb eelistada väikest soolasisaldust.
See ei tähenda, et toitu peaks valmistama täielikult ilma soolata. Soola lisamisel tuleb lihtsalt ettevaatlik olla. Näiteks supp sisaldab toiduaineid, mis on maitsestatud soolaga, kuid sellele lisaks ära keetmise ajal supisse soola raputa. Täiskasvanud ja suuremad lapsed saavad soola hiljem oma taldrikusse lisada.
On toite, mille küpsetamine nõuab kuni teelusikatäit soola. Kui see teelusikatäis või pool jaotub terve pere toidu peale, siis beebini jõuab sellest suhteliselt vähe. Selline soola kogus aastase lapse neere ei kahjusta.
Kuna valmistoidud on enamasti üsna soolakad, tuleks peres, kus beebi sööb vanematega sama toitu, valmistoidu ostmisest mõneks ajaks loobuda. Siia alla kuuluvad ka poes purgis müüdavad valmis pastakastmed, sojakaste, valmis küpsetussegud, mõned võid ja margariinid, täiskasvanutele mõeldud küpsised, pirukad jms.
Paraku on uuringud näidanud, et peaaegu kolmandik kaheksakuustest beebidest saavad toiduga liiga palju soola just seetõttu, et nad söövad palju valmistoitu, kuhu on peidetud soola.
Kontrollides poes valmistoitude soolasisaldust, võid pakendilt leida nii sõna sool kui ka sõna naatriumkloriid. Naatriumkloriid ehk lauasool on see, mis jääb alles meresoolast pärast seda, kui teised elemendid eemaldatakse. Kui kasutatud on viimast sõnastust, siis arvesta, et alla aastase beebi neerude jaoks sobiv maksimum on 0,4 grammi naatriumi päevas.
Tehes kodus ise süüa, saad toidule lisada naatriumkloriidist ehk lauasoolast tervislikumat meresoola või veelgi tervislikumat alternatiivi, kunagiste merede asukohtadele ladestunud ja väljakaevandatud Himaalaja soola.
Kui vanale lapsele võib soolaga maitsestatud toitu pakkuda?
Ka väikelaps vajab üsna vähe soola. Ühe- kuni kolmeaastase lapse neerude jaoks on soovituslik päevane soolakodus 2 grammi päevas. Ka koolieeliku jaoks on soovituslik kogus vaid 3 grammi soola päevas.
Kasu pole ka liigsest muretsemisest
Kõiki reegleid tasub alati võtta mõistusega ja mõistlikkuse piires. Kui ligi aastane laps on vahel saanud mõnda lisatud soolaga kodutoidu, valmistoitu või söönud hoopis väljas mõnes kohvikus või restoranis, siis ei ole see kindlasti põhjus, miks ennast süüdistama hakata, arstijuurde joosta või üleüldse muretsemisele aega kulutada.
Näiteks on ka oliivid, sink ja juust üldjuhul vägagi soolakad toiduained. See ei tähenda, et alla aastane või aastane laps ei tohiks neid üldse süüa, kuid pea piiri. Ära alusta liiga vara (beebi esimene sünnipäev võiks olla lähedal), ära serveeri mitut soolakat toitu korraga ja tasakaalusta söödud soolakamaid ampse täiesti lisatud soolast vabade juurvilja- ja liharoogadega!
(Allikad: Põnn.ee, babycentre., Wholesome BabyFood, homemade baby food receipes, BBC News, NHS, The Guardian. Lahti, Matleena. 2013. "Väikelapse mahetoit. Beebipere kokaraamat")
Kas Sina lisasid oma beebi toidule soola? Kui vanale lapsele hakkasid julgelt soolatud toite pakkuma?
Madiken, Emmede Klubi toimetus