Umbes kümne kuu vanuselt peaks lapse sõnavaras olema üks sõna ja aastaseks saades seitse sõna. Tartu ülikooli koolipsühholoogia lektor Astra Schults uuris oma doktoritöös beebide ja väikelaste varase suhtlemisoskuse arengut.
Esimesed sõnad, mida lapsed hakkavad kasutama, on enamasti seotud igapäevaste tegevustega. Eesti laste sagedasemad esimesed sõnad on "mämm-mämm" ja "täh", sest emadel on kombeks lapsega söötmise ajal söömisest rääkida ning lapsele midagi ulatades "aitäh" öelda. Sage on ka "tadaa" või "tsau".
Teiseks jõuavad lapse sõnavarra sõnad, mis on seotud lapse jaoks tähtsate inimestega. Emme, issi, õde, vend, pere lemmiklooma nimi. Kolmandana hakkavad lapse sõnavarasse tekkima nimisõnad - nende asjade nimetused, mis köidavad enim lapse tähelepanu ja eristuvad taustast. Näiteks kass, koer ja auto.
Tihti arvatakse stereotüüpselt, et pisikesed poisid räägivad vähem kui pisikesed tüdrukud. Schultsi sõnul ei ole see nii varases eas tõsi - ka kümnekuuse poisi sõnavaras peaks olema üks sõna. Erinevused hakkavad tekkima alles 50 sõna piiri kandis. Lisaks leidis Schults, et enneaegsete laste sõnavara areneb aeglasemalt.
Ka vanema haritus loeb. "Kui lapsevanem on põhiharidusega või veel madalama haridustasemega, siis kipub lapse sõnavara olema väiksem," ütleb Shults. Kesk- ja kõrgharidusega lapsevanemate laste leksika suuruses olulist vahet ei ole. Miks see nii on? On leitud, et põhiharidusega lapsevanemad kipuvad oma lapsega vähem rääkima, vanemate enda sõnavara on ahtam, vestlus ei ole kuigi vaheldusrikas. Ka on leitud, et madala haridustasemega vanemad ei ürita oma lastega vestlust arendada või juttu rääkida, vaid pöörduvad lapse poole siis, kui on otsene vajadus midagi öelda - näiteks keelamiseks või kamandamiseks.
Tõsi on, et kõik lapsed on erinevad ja hakkavad ka erinevas eas rääkima, ning perearstide klassikaline "ootame-vaatame" soovitus ei ole otseselt vale. Enamasti on ootamisest kasu, laps hakkab kenasti rääkima. Kuid on neid üksikuid lapsi, kelle sõnavara areng ongi pidurdunud meditsiinilisel põhjusel. Astra Schultsi sõnul on tähtis tuvastada lapse sõnavara arengu pidurdumine varakult, sest nendel lastel, kelle eneseväljendamise areng toppab, on hiljem keerulisem koolis hakkama saada, näitavad uuringud.
(Allikas: TÜ ajakiri Universitas Tartuensis)
Ära eita lapse probleeme kõne arengus ega lükka kontrolli minemist edasi. Ilmselt on lapse arenguga kõik korras, aga ka sellest ei ole midagi halba, kui laps vajab natuke abi!
