"Appi, mu laps valetab" on šokk, mille peavad üle elama kõik vanemad. Mõni laps teeb seda rohkem ja mõni vähem, pahatihti on valed nii läbinähtavad, et lapse karistamise asemel võitleb vanem naeruga. Psychology Today kirjutab, miks lapsed valetavad ja kuidas see neile kasulik on.
Dr. Kang Lee uurimuse kohaselt hakkavad lapsed valetama kaheaastaselt ning selles vanuses luiskab 30% lastest. Kolmeaastastest valetab 50% ning kõige rohkem suitseva suuga lapsi on nelja-aastaste seas - suisa 80%!
Kuigi seda on raske uskuda, on valetamine laste arengu loomulik osa. Vale väljamõtlemiseks peab laps olema aru saanud kahest asjast: esiteks sellest, et kõik teised ei tea seda, mida tema teab ja teiseks, et kõne, miimika ja kehakeele abil on võimalik teisi inimesi end uskuma panna.
Uuringust tuleb välja, et hea inimeste tundmise oskuse ja hea enesekontrolliga lapsed on paremad valetajad ning suudavad juba väikelapsena keerulisi skeeme välja mõelda. Seega saab valetamist seostada väga paljude positiivsete isikuomadustega: intelligentsus, iseseisvus ja loomingulisus.
Ka ei sünni lapsed oma moraalse kompassiga, vaid õppivad kogemusest ja saadava tagasiside abil. Laste jaoks on ülioluline lõbuprintsiip: nad tahavad teha rohkem neid asju, mis neile meeldivad ja vähem neid, mis ei meeldi. Seetõttu on enamus lapseea valesid selleks, et karistusi vältida või midagi head saada.
Väikelapseiga on ka elava kujutlusvõime aeg ning lastel on raske fantaasiat tegelikkusest eristada. Tuldpurskav lohe rüütlimängu ajal on nende jaoks päriselt olemas. Just fantaasiamängud annavad lapsepõlvele sellele iseloomuliku võlu ning "päris" maailmas elamine on ju palju... igavam.
Kuigi valetamist ei tohiks soodustada ja lapsi tuleb õpetama tõtt rääkima, on ka põhjuseid, miks laste väikeste valede üle õnnelik olla. Eriti väikelapseeas.
