Sellest peale, kui Eestis vanemahüvitist maksma hakati, on pärast lapsega kodus olemist tööle naasnud vanemaid häirinud mure: haige lapsega hoolduslehele jäämine on kulukas, sest haigus- või hooldushüvitist ei maksta esimesel aastal mitte vanema kehtiva palga või endise vanemahüvitise vaid miinimumpalga järgi.
Haige lapsega kodus olemine on rahaline kaotus niikuinii, sest hooldushüvitist makstakse 80 mitte 100 protsendi ulatuses. Kui hüvitiseks on 80% miinimumpalgast mitte reaalsest palgast, võib lapse hooldamine pere rahakotti arvestatava augu tekitada.
Ainus mõislik lahendus on senini olnud, et esimesel vanemahüvitise järgsel aastal jääb lapse haiguse korral temaga koju see vanem, kes ei olnud vanemapuhkusel, vaid käis tööl.
Selle probleemi lahendamise seadsid tänavustel Riigikogu valmistel oma valimislubaduseks enamik erakondi. Seega pole üllatav, et praegu valitsuse moodustamiseks toimuvatel Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE läbirääkimistel kirjutatigi koalitsioonilepingusse kokkulepe mure lahendada.
Peaminister Kaja Kallas teavitas, et läbirääkimistel võeti laste ja perede teemad põhjalikult arutlusele ja peamine, milles kokku lepiti, on see, et lapsepuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitatakse edaspidi haigus- ja hoolduspäevi sissetuleku mitte miinimummäära alusel.