Tuleb välja, et väikeste lastega vestlemisel on rohkemgi kognitiivseid kasutegureid, kui lihtsalt lapse rääkima õpetamine. Äsja teadusajakirjas Journal of Pediatrics avaldatud uuringu kohaselt on nendel lastel, kellega väikelapseeas palju vesteldi, koolieas paremad lingvistilised oskused ja kõrgem IQ.
Uurijad lindistasid uuringus osalenud laste kõnet ja vestlusi oma vanematega, kui lapsed olid 1,5-2-aastased. Aastaid hiljem, kui lapsed olid 9-14-aastased, testisid uurijad nende kognitiivseid ja keelelisi oskuseid. Selgus, et lastel, kes olid väiksena oma vanematega rohkem vestelnud, oli 14-27 protsenti kõrgem tulemus IQ ja kõneoskuse testides. Uuringus võeti arvesse ka sotsiaalmajanduslikke tegureid.
Lapse vaimse võimekuse arengut mõjutavad nii temaga rääkimise kvantiteet kui ka kvaliteet: nii see, kui palju vanemad lapsega vestlevad, kui ka see, kui rikkalikus keeles vestlused läbi viiakse.
Sarnaste tulemusteni on jõudnud ka varasemad uuringud. Näiteks on leitud, et lastel, kes vanemaga vestlemisel ehk kordamööda rääkimisel rohkem rääkimiskordi saavad, on paremad ühendused nende ajuosade vahel, mis mõjutavad arusaamist ja kõneloomet, ning lisaks ka kõrgemad tulemused verbaalsete oskuste testides.
(Allikas: ABC News)
Kas Sina vestled oma väikelapsega iga päev? Millest te tavaliselt omavahel juttu ajate?
