USA-s viidi läbi uuring, kus vaadeldi isade ajutööd ja käitumist tegelikus elus oma lastega suheldes. Leiti, et isad tõepoolest käituvad tütarde ja poegadega erinevalt, ning eelisseisundis on just tütred.
Kui laps nuttis või palus issit, said tütred isadelt rohkem tähelepanu. Tütarde isad laulsid oma lapsele tihemini. Tütarde isad kasutasid lapsega rääkides rohkem sõnu pisarad, üksik, kurb. Poegadega rääkides aga rohkem sõnu parim, võitma, super, tipp-. Sellise eristamise tõttu võib kannatada poiste empaatiavõime, emotsioonide regulatsioon ja sotsiaalne kompetents. Emotsioonide reguleerimise häired toovad meessoole kaasa nt kõrgemad depressiooninäitajad ja probleemid paarisuhtes. Tunnetest rääkida ja tundeid mõista tuleb kõigi laste, mitte ainult tüdrukute puhul.
Tütarde isad olid lapsega rääkides analüütilisemad, kasutades enam sõnu kõik, vähem kui, palju jms. Lastega analüütilises keelepruugis kõnelemist on seostatud hilisema akadeemilise eduga.
Tütardega rääkisid isad enam kehaosadest, kasutades nt sõnu kõht, põsk, nägu, paks, jalad. Seega juba varakult pannakse tüdrukud enam kui poisid oma kehapildile mõtlema.
Poegadega mürasid isad enam, kuid vanematega müramisel on tähtis roll igast soost lapse arengus.
Uuringu autorite sõnul on need käitumisvalikud ilmselt enamasti alateadlikud. Isa käitumist mõjutab tema alateadvusse juurdunud arusaam soorollidest. Kuid ei saa välistada ka võimalust, et mõned isad püüavad teadlikult kujundada oma lapsi sotsiaalselt aktsepteeritud soorollidele vastama.
"Me peaksime olema teadlikud, kuidas meie alateadlik mõtlemine sugudest mängib rolli selle juures, kuidas me oma väga väikseid lapsi kohtleme," nentis uuringu üks autor Jennifer Mascaro Emory ülikoolist.
(Allikas: Emory University)
Kas Sinu peres koheldakse tüdrukuid ja poisse erinevalt?
