Eesti perepoliitika on koos Rootsi, Norra, Islandi ja Portugaliga üks maailma paremaid, selgub UNICEFi värskest raportist. Sealjuures on Eestis pikim tasustatud vanemapuhkus.
UNICEFi raportis on võrreldud 41 OECD ja Euroopa Liidu riigi perepoliitikaid: emadele mõeldud tasustatud vanemapuhkuse pikkus, isale mõeldud tasustatud vanemapuhkuse pikkus, lapsehoius osalevate alla kolmeaastaste ning kolmeaastaste kuni koolieelikute osakaal. Kõrgeima hinnangu said Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Portugal. Kusjuures riikide võrdluses kasutati 2016. aasta andmeid, millega võrreldes on Eesti vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem muutunud veelgi heldemaks ja paindlikumaks.
Madalaima hinnangu said oma perepoliitikale Šveits, Kreeka, Küpros, Ühendkuningriik ja Iirimaa.
UNICEF soovitab kõigil riikidel tagada vähemalt kuue kuu pikkuse vanemapuhkuse mõlemale vanemale, tagada lastele hea kvaliteediga ja turvalised lapsehoiukohad sõltumata pere majanduslikust järjest, tagada emadele võimalused rinnaga toitmiseks nii enne kui pärast tööle naasmist. Tähelepanu soovitatakse pöörata ka perioodile, mis jääb tasustatud vanemapuhkuse ja kättesaadava lapsehoiu teenuse vahele. Eestis on kõik need soovitused kasutusel.
Samuti soovitab UNICEF riikidel soodustada isade osalemist vanemapuhkusel ja lapsepuhkuse päevade kasutamist. Raportis öeldakse, et tasustatud isapuhkus tugevdab isade ja laste omavahelist sidet, aitab kaasa laste arengule ja tervisele, vähendab sünnijärgset depressiooni ja aitab kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Eestis pikeneb senine kahenädalane isapuhkus 30 kalendripäevale alates 1. juunist 2020.
Lisaks sellele võttis Euroopa Liidu Nõukogu 13. juunil vastu direktiivi, mille kohaselt peab vanematel olema võimalik kasutada kuni lapse kaheksaaastaseks saamiseni kokku vähemalt kaheksa kuu pikkust vanemapuhkust, sh vähemalt kaks kuud tasustatud puhkust peab olema ette nähtud emale ja vähemalt kaks kuud isale.
„Eesti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on pikalt olnud üks maailma heldemaid. Viimasel kahel aastal vastu võetud muudatustega on sellest saamas ka üks maailma paindlikumaid, et iga pere saaks leida enda elukorraldusega sobivaima võimaluse ühitada laste kasvatamist ja töötamist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eesti perepoliitika on olnud üks paremini läbi uuritud ja analüüsitud poliitikaid, millega on kaasas käinud ka pikk ja põhjalik kaasamine. Hea meel on, et meid tuuakse rahvusvaheliselt eeskujuks ja et oleme viimastel aastatel erinevaid perepoliitika meetmeid veelgi kaasajastanud, et need vastaksid perede väga erinevatele vajadustele.“
Kuidas oled Sina rahul Eesti perepoliitikaga?
