Alates 1. jaanuarist 2016 on laste kehaline karistamine Eestis lastekaitseseadusega keelatud. Kehalise karistamise alla kuulub muuhulgas tutistamine, laksu andmine, raputamine või tõukamine. Karistamine ei kasvata last ega lahenda probleemi, kuid karistamine pärsib lapse arengut.
Paraku esineb Eestis jätkuvalt lubamatult palju mentaliteeti, et laste kehaline karistamine on aksepteeritav käitumisviis, mis "kasvatab" last.
Kuidas karistamine tegelikult lapsele mõjub? Vaimne või kehaline karistamine õõnestab lapse enesehinnangut ja tema toimetulekuoskused on selle tõttu edasises elus nõrgemad. See pärsib suhtlemisoskuste arengut, mille tulemusena väljendub laps agressiooni kaudu ja käitub teistega nii, nagu temaga kodus käitutakse.
Pereterapeudi Meelike Saarna sõnul on lapsevanematel oluline mõista, et karistamine annab soovitule vastupidise tulemuse. Lapse käitumise tegelik taust ja peidus olevad sügavamad vajadused jäävad tähelepanuta ning lapsel ei ole võimalik õppida õigeid käitumismudeleid konfliktiolukordade lahendamiseks.
Kaasajal tuleks püüelda hoopis suhtumise poole, mille puhul lapsevanem arvestab lapse huvide ja õigustega, on hoolitsev, tunnustav ning ennekõike hoidub lapse vaimsest või kehalisest karistamisest. See viib lapses usalduse ja heaolu tekkimiseni ning võimaldab lapsel üles kasvada positiivses ja turvalises õhkkonnas. Sellise suhte puudumine suurendab lastes märkimisväärselt käitumuslike ja emotsionaalsete probleemide kujunemise riski.
Meelike Saarna soovitusel on konfliktisituatsioonis täiskasvanu esmane ülesanne aidata lapsel rahuneda. Rahunenud laps suudab vanema juttu kuulata, rääkitavast aru saada ja kaasa mõelda. Abiks võib olla lapse tähelepanu mujale juhtimine. Kui lapse tähelepanu on mujale läinud ja kui ta on rahunenud, saab naasta probleemi lahendamise juurde. Rahustuse, mõistmise ja kuulamise kaudu lahenduste poole liikudes annab vanem lapsele hea mudeli toimetulemiseks sarnastes olukordades ka tulevikus.
Pingelises olukorras on oluline rahuneda ka lapsevanemal endal, kuna ärritunud olekus on keeruline ratsionaalselt mõelda ja oma käitumist kontrollida. Selle toetamiseks on palju erinevaid võtteid – hingata sügavalt sisse ja välja, nimetada mõttes kujuneid või värve (ratsionaalne ülesanne hoiab mõtleva aju töös), panna vannis või duši all vesi jooksma (vee pahin rahustab). Abi võib olla ka keha lihaste kordamööda pingutamisest ja lõdvestamisest.
Lapsevanematel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused, kuidas konfliktisituatsioonis õigesti toimida. Sellisel juhul on võimalik kasutada spetsialistide abi, kelleks võivad olla näiteks pereterapeudid, osaleda vanematele suunatud koolitustel või küsida abi ja nõuannet omavalitsuse lastekaitsetöötajalt. Lapse kasvatamise ja suhteprobleemidega seotud küsimuste puhul on võimalik pöörduda ka lasteabitelefoni 116111 poole, mis pakub ööpäevaringselt nõustamist nii eesti kui vene keeles ning helistamine on tasuta.
(Allikas: Lasteabi.ee)
Kas oled kunagi last tutistanud või muul moel füüsiliselt karistanud? Kas see lahendas probleemi pikas plaanis?
