Kui laps käitub soovimatul viisil, on meie esmaseks reaktsiooniks tavaliselt keelamine. Üks uus laiapõhjaline uuring kinnitab aga, et keelamisest paremini aitavad lapse käitumist korrigeerida hoopis... armastus ja empaatia.
Märtsis teadusajakirjas Child Development avaldatud meta-analüüsis võrreldi enam kui 150 varasema uuringu andmeid. Kokku vaadeldi enam kui 20 riigist pärit üle 15 000 perekonna andmeid. Leiti, et halva käitumise eest distsiplineerimise ja hea käitumise eest kiitmise kõrval mängis lapse käitumismaneeride pikemas plaanis parandamise juures väga suurt rolli ka lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte parendamine.
Lihtsamalt öeldes - lisaks jonniva lapse paremini käituma juhendamisele võiksime jonniva lapse suhtes üles näidata armastust ja empaatiat.
Näiteks? Kui laps kisub teise lapse käest mänguasja ära, siis esimene loogiline samm on krabamine peatada ning öelda ei, nii ei tohi. Selmet keelamisega piirduda, jätka aga nii. Selgita selgesõnaliselt välja, miks laps mänguasja ära krabada tahtis: kas sa tahaksid ka selle asjaga mängida, millega tema praegu mängib? Küsi lapselt: mida sina tunneksid, kui sa mõne asjaga parasjagu mängiksid ja keegi kisuks selle sinu käest ära? Paku välja alternatiiv: mis oleks, kui küsiksime tema käest, kas sina tohiksid selle asjaga järgmisena mängida? Lõpeta mõne julgustava lausega: Sa oled tubli, järgmisel korral on sul kindlasti meeles, et teiste käest asju ära võtta ei tohi.
Ning muidugi kallistamine. Alati rohkem kallistamist!
(Allikas: Motherly)
Millised nipid on aidanud Sinul kõige edukamalt lapse käitumist parandada?
