Rahvastikuminister Riina Solman plaanib tõsta vanemahüvitise arvestamise perioodi järjestikuste sündide puhul seniselt 2,5 aastalt kolmele.
Hetkel on seadus selline, et kui teine laps sünnib 2,5 aasta jooksul pärast esimese lapse sündi, säilitatakse senine vanemapalk. Näiteks: kui esimese lapsega oli vanemahüvitis endise palga järgi 1300 eurot kuus, siis saades teise lapse 2,5 aasta jooksul, on ka teise lapsega vanemahüvitis 1300 eurot kuus.
Kui aga teine laps sünnib rohkem kui 2,5 aastat pärast esimest, siis vanemahüvitist ei säilitata - vanem peab kas uuesti tööle minema ja uue vanemahüvitise summa välja teenima või siis leppima minimaalse vanemahüvitisega.
Kõige rohkem teeb selline korraldus meelehärmi nendele peredele, kelle teine laps sünnib näiteks 2,6 aastat pärast esimest. Piisab sellest, et laps tuleb ilmale paar päeva või nädalat "liiga hilja", ja vanemahüvitis on n-ö nullitud ning pere võib kaotada tuhandeid eurosid.
Nüüd soovibki minister muuta seadust nii, et vanemahüvitis säilitataks mitte 2,5 vaid 3 aasta jooksul. Solmani hinnangul oleks kolm aastat loogilisem piir, sest ka lapsega kodus olemiseks on vanematele antud kolm aastat. Seadusmuudatuse läbiviimiseks oleks vaja riigieelarvest välja käia vähemalt 1,1 miljonit eurot.
Teisalt tuleb arvestada, et ka juhul, kui piiriks on kolm aastat, jääb ikka alati olema neid peresid, kelle laps sünnib paar päeva hiljem ja kes seetõttu rahas kaotavad. See on paratamatu. Samuti näitab teiste riikide praktika, et naiste pikalt tööelust eemal hoidmine ei too tegelikult kasu kellelegi. Pigem peaks soosima paindlikku süsteemi, kus vanemad saavad töö- ja pereelu hästi ühildada - lapse eesti hoolitsemist omavahel võrdselt jagada, lapsega kodus olemise kõrvalt osakoormusega tööeluga jätkata jne.
Milline on sinu laste vanusevahe?
