Kui lapsel on janu, tuleb anda talle juua puhast vett. Vesi on ainuke janu kustutamiseks sobilik jook. Veejoomist ei tohi piirata - laps joogu vett alati siis, kui tal on janu, annab Emmede Klubis nõu toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent dr. Mai Maser.
Vesi on organismile igas eas asendamatu. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis, ainete lahustamist on aga vaja selleks, et keha saaks aineid omandada. Vee oluline ülesanne meie kehas on hoida temperatuuri - kaitsta elutähtsaid organeid ülekuumenemise ja alajahtumise eest. Vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte.
Lapse organismi veesisaldus on kõrgem kui täiskasvanul. Kudede veerikkuse ilminguks on väikelaste ilusad ümarad kehavormid, n-ö nukukäed ja -jalad. Seetõttu lapsed ka vajavad oma kehakaalu kilogrammi kohta rohkem vett kui täiskasvanud. Üheaastane laps kaalub keskmiselt 10 kilogrammi ja vajab päevas 100 milliliitrit vett iga keha kilogrammi kohta - seega kokku 1 liiter vett päevas. Paariaastane laps vajab iga oma kehamassi kilogrammi kohta 100-120 ml vedelikku päevas. Samas sõltub veevajadus ka mitmetest teistest asjaoludest: ruumi temperatuur, higistamine, toidu iseloom, lapse tervislik seisund, tarbitud soolade kogus jms.
Janu ei sobi leevendada karastusjookidega. Suhkruga magustatud joogid tekitavad lapsel isutust (laps ei söö enam piisavalt korralikku toitu), lõhuvad hambaid ning neis leiduv süsihappegaas ärritab seedetrakti limaskesta ja võib põhjustada gaaside kogunemist, kõhuvalu, puhitust, halba enesetunnet.
Janu ei sobi leevendada mahla ega mahlajookidega. See tekitab lapsele halva, liigse maiustamise harjumuse. Magustatud jookidega harjunud laps kipub öösiti juua nõudma, mis häirib nii lapse kui ka vanemate und. Need joogid, eriti öösel suhkruga joogi tarbimine, kahjustavad hambaid, tekitavad ülekaalu. Mahla tarbimine janujoogi pähe rikub lapse isu.
100% mahl on küll hea vitamiinide ja mineraalainete allikas ning energia andja, kuid mahla peaks jooma eraldi toidukorrana (vahepalana) või muu toidukorra osana (magustoiduks pärast lõunasööki), aga mitte toidukordade vaheajal janujoogiks. Päevas piisab ühest klaasist mahlast, väiksematel lastel poolest klaasist. Ning veelgi parem on anda lapsele mahla asemel puuvilju ja marju, sest siis saab ta lisaks vitamiinidele-mineraalidele-energiale ka kiudaineid.
Müügil on ka mahlajoogid ja nektarid. Tavaliselt sisaldavad need umbes 10% mahla, aga neis võib olla lisaks puuviljas loomulikult esinevatele fruktoosile ja glükoosile ka lisatud suhkrut. Mõni mahlajook sisaldab koguni toiduvärve või säilitusaineid, kuigi tetrapakis mahlajoogid tavaliselt mitte.
Janu ei sobi leevendada piima ega teiste piimatoodetest jookidega. Piim on lastele vajalik valgu allikas, piimast saab ka rasvu, vitamiine ja mineraalaineid (eriti kaltsiumit ja magneesiumit). Kuid suure energiasisalduse tõttu loetakse piim ja piimajoogid ikkagi vahepalaks või muu toidukorra osaks, janujoogina rikuvad nad lapse isu. Väikelapse päevane kogus võiks olla 2 klaasi 2,5% või 3,5% piima või jogurtit või väikelaste piimasegu või hapendatud piimatoodet (keefir, pett). Lisaks sobivad ka kodujuust, juust, hapukoor.
Vanasti oli kombeks rahustada kukkunud, ehmunud või ärritunud last suhkruveega. See on väga halb soovitus, mis rikub laste isu, kahjustab hambaid ning muudab süsivesikute tasakaalu lisatud suhkru arvelt kehas liiga suureks.
Alla aastasele lapsele ei sobi anda taimeteesid - imikueas on oht, et taimetees olevad ained seovad endaga rauda ja pidurdavad selle imendumist organismi.
Kuigi vesi ei anna energiat, täidab see siiski kõhtu. Seega võiks kehva isuga lapse puhul jälgida, et ta ei jooks liiga palju vett poole tunni jooksul enne regulaarset söögiaega - muidu ei söö laps ettenähtud toiduportsjonit ära ning ei saa kätte vajalikke toitaineid.
Milliseid jooke ja millal joob Sinu laps?
