Milline on üheaastase lapse kõne normaalne areng? Kuidas seda toetada?

Milline on üheaastase lapse kõne normaalne areng? Kuidas seda toetada?

24. Sep 13:52 Emmede Klubi Emmede Klubi

Miks on oluline pöörata lapse kõne arengule tähelepanu juba varases eas? Hea suulise kõne oskus on eelduseks õigeaegsele ja edukale lugema ja kirjutama õppimisele. Lugemis- ja kirjutamisoskus on aga koolis toimetuleku eelduseks. Seetõttu ongi oluline lapse kõne arengut toetada võimalikult vara.

Rajaleidja logopeedide uus infomaterjal annabki nõu, milline on väikelapse jaoks eakohane suhtlusoskus ja kuidas väikelast suhtlema õppimisel toetada. 

Kuidas üheaastase lapse kõne arengut toetada?

  • Saada enda ja lapse igapäevategevusi kõnega (lähme pesema, peseme käed ära).
  • Räägi lühikeste ja lihtsate lausetega, aeglasemalt ja emotsionaalselt.
  • Mängi lapsega, innusta last mängus kaasa rääkima.
  • Vaata lapsega pildiraamatuid, räägi pildil olevast ja toimuvast, seejärel esita küsimusi, lase lapsel vastata, piltidele osutada ning lehti pöörata.
  • Anna lapsele õiget kõnelist eeskuju (laps: atu sõida! vanem: jaa, auto sõidab).
  • Laienda lapse ütlusi, kasutades ka lapsele vähem tuttavaid sõnu (laps: kiisu! vanem: jaa, kiisu jookseb. kass on karvane).
  • Lase lapsel tegutseda tuttavate esemetega korralduse järgi (anna mulle tass!).
  • Tehke koos suulihaseid arendavaid harjutusi (huulte limpsimine, keelega suunurkade katsumine, keele laksutamine, naeratamine ja mossitamine vaheldumisi).

Milline on üheaastase lapse eakohane kõne?

  • Esikohal on veel mittesõnaline suhtlemine, kuid koos täiskasvanuga tegutsedes hakkab arenema ühe-kahesõnaliste ütlustega dialoog.
  • Kasutab lihtsamatest häälikutest (a, e, i, o, u, l, m, p, t) koosnevaid lühikesi sõnu tuttavate asjade nimetamiseks, sõnad võivad olla lihtsustatud (banaani asemel naan, auto asemel ato).
  • Kasutab lühikesi ütlusi. Väljendab oma soove (anna, ei taha), kuuluvust (onu auto), asukohti (emme siia), omadusi (lill katki).
  • Mõistab lühikesi ütlusi ja korraldusi (pane jalga), hakkab vaikselt täitma ka kaheosalisi korraldusi (too pall ja anna emmele).
  • Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, osutab pildile ja ütleb selle kohta mõne sõna.
  • Saadab oma mängu häälitsuste ja kõnega.
  • Oskab kasutada ka mõningaid viisakussõnu (aitäh, palun).
  • Kaheaastaseks saades kasutab laps umbes 50 sõna, tema sõnavara ja oskus sõnu lauseteks kombineerida areneb kiiresti edasi.

Millal pöörduda logopeedi juurde?

  • Laps ei vaata suhtlemisel vanemale otsa või on silmside lühiajaline.
  • Ei reageeri oma nimele, ei pööra tähelepanu, kui temaga räägitakse.
  • Ei mõista või täida lihtsaid korraldusi.
  • Ei proovi öelda uusi sõnu – tundub, et lapse kõne ei arene.
  • Ei kasuta oma soovide väljendamiseks kehakeelt (miimika, žestid, osutamine).
  • Puudub soov matkida täiskasvanute igapäevaseid tegevusi ja jäljendada häälitsusi.
  • Hingab läbi suu, hoiab suud avatuna, esineb süljevoolust.

Kui laps vajab logopeedi, tuleks pöörduda oma lasteaia logopeedi poole või küsida oma omavalitsusest täpselt järgi, kuidas on logopeedi teenus lastele tagatud. Kui sellest pole olnud abi, saab pöörduda ka Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja tugispetsialistide poole.

Toetav kirjandus vanematele

Kasulikke materjale lapsega koos tegutsemiseks