Mida teha, kui lapse kõneoskus kipub hilinema?

Mida teha, kui lapse kõneoskus kipub hilinema?

16. Apr 2018, 10:39 Emmede Klubi Emmede Klubi

Logopeed selgitab läbi mängulise tegevuse välja, mis seisus on lapse kõne areng ja millist tuge ta vajaks. Foto: SA Innove


Kui väikelapse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng on eakohased, aga rääkima õppimine tuleb visalt, nimetatakse teda hiliskõnelejaks. Kas ja kui suur probleem kõne hilistumine on ning kuidas last aidata?

Kagu-Eesti Rajaleidja keskuse logopeedi ja Eesti Logopeedide Ühingu vanema Sirli Pika sõnul esineb kõne hilistumist 13-19 protsendil kõigist lastest. Seega on tegemist võrdlemisi levinud murega.

Kõne hilistus ei ole otseselt diagnoos, vaid pigem hinnang lapse kõne arengu tempole. Kui laps saab teiste inimeste jutust aru, tema mängud ja tegutsemine ning muu selline on eakohased, on hiline rääkija ilmselt siiski terve laps, kuid vajab pisut abi suulise eneseväljenduse oskuse arendamisel.

Kui aga mis iganes vanuses laps ei tunne suhtlemise vastu huvi, ei vasta täiskasvanute suhtluskatsetele, ei saa talle suunatud kõnest aru, ei reageeri täiskasvanu kõnele vms, siis soovitab Pikk kindlasti koheselt konsulteerida oma perearsti, lasteasutuse logopeedi või kohaliku Rajaleidja keskusega. Need märgid viitavad asjaolule, et tegemist ei ole lihtsalt kõne hilistumise, vaid tõsisema arenguprobleemiga.

Kuidas ma tean, kas minu lapse kõneoskus on arengust maas?

Logopeedi sõnul võib hiliskõneleja mõnikord ära tunda juba imikueas. „Hiliskõnelejad lalisevad beebina vähe või ühetaoliselt, samuti võib olla suhtlemise hilinemist,“ märgib ta.

Kindlalt võib aga väita, et lapse kõne areng on hilinenud, kui:

  • Kaheaastase kõnes puuduvad kahesõnalised ütlused (nt „Miku õue“, „Auto katki“).
  • Kolmeaastase lapse kõnes puuduvad laused või tema kõne on perevälistele inimestele arusaamatu.
  • Viieaastane laps ei oska veel kõiki oma emakeele häälikuid hääldada või ei ole võimeline jutustama väiksemat lookest oma päevast või muudest kogetud sündmusest (nt sünnipäevast, reisist) või ei oska korrektselt kasutada pikemaid lauseid. Viieaastasel lapsel peaks juba olema tekkinud ka huvi kirjaliku kõne ehk tähtede ja kirjutama õppimise vastu.

Täpsemalt on kahe- kuni seitsmeaastase lapse normaalse kõne arengu oskuseid kirjeldatud SIIN. Kas minu lapse kõne on hilistunud, aitab välja selgitada ka Eesti Logopeedide Ühingu kodulehel olev küsimustik.

Miks laps õigeaegselt rääkima ei õpi?

„Kõne hilinemise põhjuseid võib olla mitmeid, aga suures osas jagunevad need kaheks – keskkondlikeks ning pärilikeks,“ vastab Sirli Pikk.

Pärilikkusega saab selgitada juhtumeid, kus ühe pere laste kõne hilineb põlvest põlve – lapsed hakkavad veidi hiljem rääkima, kuid kõne jõuab kiiresti eakaaslaste tasemele ning edasine kõne areng on eakohane.

Keskkonnast tingitud põhjused võivad olla väga mitmesugused: mitmekeelne kodu, sagedased haigused, ebapiisav kõnekeskkond – kui lapsega ja lapse kuuldes pole lihtsalt piisavalt palju räägitud, jms.

Konkreetse lapse kõne hilistumise täpne põhjus jääb aga tihtilugu selgusetuks.

Kuidas last aidata?

Esmajoones saavad kõik lapsevanemad hoida end kursis tänapäevaste teadmistega sellest, kuidas oma lapsega igapäevaselt suhelda, nii et tema kõne areneks eakohaselt. Eesti Logopeedide Ühing kodulehel on selleks tarbeks saadaval voldikud, mis annavad soovitusi lapse kõne toetamiseks neljas erinevas vanuserühmas. 

Kui lapsevanemale tundub, et lapse kõne arenguga ei ole kõik korras, peaks konsulteerima logopeediga – mida varem, seda parem, nendib Pikk. Logopeed oskab öelda, kas muretsemiseks on põhjust või mitte.

Tihtilugu mõtlevad vanemad, et lapse puudulikku rääkimisoskust ole mõtet n-ö suure kella külge panna, sest kõik lapsed on erinevad – küll ta lõpuks rääkima hakkab. Pikk paneb aga lapsevanematele südamele, et see pole päris õige lähenemine. Kui lapse kõne tõepoolest on hilistunud, võib see juba üsna varakult tuua kaasa probleeme lapse arengu teistes valdkondades. “Umbes poolte kõne hilistumisega laste kõne jõuab oma arengus eakaaslastele järele kolmeaastaselt, kuid ülejäänute osas on suur risk kommunikatsioonipuudele,“ nendib Pikk.

Näiteks: kui laps saab teistest aru, kuid ei oska oma mõtteid ja tundeid teistele eakohasel viisil ehk rääkides väljendada, võib see kaasa tuua agressiivset käitumist. Laps ei tunne ennast hästi, kui temast ei saada aru.

Seega on igati mõistlik anda oma parim, et mahajäämust varakult märgata ja last teistele järele aidata.

Logopeed annab nõu, kuidas luua lapse kõne arenguks kodus soodsad tingimused, milliseid harjutusi lapsega teha jms.

Kust leida logopeedi?

  • Kui laps käib juba lasteaias, tasuks konsulteerida oma lasteaia logopeediga - see on lasteaiaõpilasele tasuta. 
  • Lapsevanemaid konsulteerivad tasuta maakondlikud Rajaleidja keskused, kus töötavad ka logopeedid.
  • Logopeedide ühingu kodulehel on loetletud ka teised Eestis tegutsevate õppenõustamiskeskuste kontaktid.
  • Meditsiinisüsteemis töötavate logopeedide juurde tasuta vastuvõtule suunab lapse perearst saatekirjaga (nende logopeedide nimekirja leiad SIIT).
  • Lisaks on võimalik pöörduda eralogopeedi vastuvõtule. Tallinna eralogopeedide kontaktid leiad SIIT, Tartu kontaktid SIIT.

Nõuandeid lapse kõne arengu jälgimiseks ja kõne arendamiseks leiab ka kirjandusest. Sirli Pikk soovitab:

  •  Hallap, M., Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine.
  • Kuusik, Ü., Kaasik, B, Lillipuu, Ü., Seero, H-M., Viks, M. (2007). Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng.
  • Ward, S. (2009). Terane laps.
  • Padrik, M., Hallap, M (Toim) (2016). Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia.

 

 Kas Sinu lastel on esinenud probleeme rääkima õppimisega? Kuidas oled püüdnud last aidata?