Väikelaps on liikuv, uudishimulik ja rahutu. Ta jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama. See kõik on väga loomulik ja väga vajalik osa kasvamisest ja arenemisest. Aktiivsel lapsel tekib söögiisu iga 3,5 kuni 4 tunni tagant. See tähendab, et tavapärased kolm toidukorda - hommiku-, lõuna- ja õhtusöök - ei ole väikelapsele piisavad. Lisaks vajab väikelaps umbes kaks korda päevas vahepala. Mida ja kui palju on sobilik väikelapsele vahepalana pakkuda, annab Emmede Klubis nõu toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent dr Mai Maser.
Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks. Seega sõltub ka mida anda ja kui palju korraga konkreetse lapse aktiivsusest. Esimene tähtis reegel on hoopis põhitoidukordade kellaaegadest kinni pidamine ja põhitoidukordadel kõik koos laua ääres söömine. Lastehoius käivatel lastel sellega probleeme pole, kuid tihti on alla kolmeaastased lapsed vanematega kodus.
Tea, et lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ning perioode, kui laps sööb rohkem. Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem ning siis võivad vahepalad olla suuremad ja energiarikkamad, mõnikord on vaja kolme vahepala. Ka võib olla päevi, kus laps ei taha mingit vahepala - siis ärge sundige! Kui laps ei armasta liikuda ja kaldub ülekaalulisusele, siis olge vahepaladega ettevaatlikum, hoiduge magusate toitude andmisest.
Ka vahepala söömiseks tuleb lapsele planeerida koht ja aeg. Seda ei tohi teha kiirustades või ringi joostes. Tuleb ikka istuda laua taha, või vähemalt toolile, ja süüa ettenähtud pala ära.
Kui lapsel on oma eelistused, siis pakkuge talle lemmikute kõrval vähesel määral ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Nii harjub laps vaikselt uuega. Tore nipp on ka panna külmkapi peale pilte toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks - näiteks õun, porgand, piim jms. Siis saab laps söödud toiduainest pildi külmkapilt maha võtta.
Vahepala valiku rusikareegel on, et toit olgu võimalikult vähe töödeldud.
Vahepalaks sobivad hästi:
- värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad
- tükeldatud toored või grillitud, aga krõmpsuvad köögiviljad - kurk, tomat, paprika jms
- vähemagus jogurt, kohupiim, kama
- täisterakukkel piimaga või väikelastele mõeldud piimaseguga
- isevalmistatud müslibatoonid (PS! paljud poes müüdavad n-ö müslibatoonid on tegelikult lihtsalt müslit sisaldavad maiustused!)
- võileib hästi valitud kattega (nt kodujuust, kanamuna, taine lihaviil, kodune keedis)
- klaas mahla (100%, mitte mahlajook või mehu)
- marjad vähemagusa vahukoorega, piimaseguga, kohupiimaga või keefiriga
- leivavorm marjade ja piimaga
- banaani- või täisterajahupannkoogid vähemagusa moosi või meega
Vahepalaks ei sobi hästi:
- karastusjoogid
- siirupist valmistatud morss
- mahlajoogid
- kartulikrõpsud jms rämps-snäkid
- kreekerid, küpsised, kommid
- magusad valgest jahust saiakesed ja koogid
- kohukesed ja magusad kohupiimakreemid (neid sobib pakkuda lapsele harvem ja magustoiduna, mitte eraldi toidukorrana)
Lõpetuseks kordame jälle üle, et ka joomist ei tohi unustada. Puhas joogivesi peab olema lapsele alati kättesaadav, sõltumata põhitoidu või vahepala söömisajast. Kuni kolmeaastased väikelapsed peaksid saama joomiseks päevas vett umbes 100 -120 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Ei ebatervislikud siirupid või karastusjoogid ega ka tervislikud piim ja täismahl ei sobi joogiks - need on toidukorrad, vahepalad või maiustused. Joogiks sobib ainult puhas vesi!
Mida pakud oma väikelapsele tavaliselt vahepalaks?
