Möödunud nädala kolmapäeval kukkus kortermaja aknast alla kaheaastane laps, kes jäi imekombel ellu ja toimetati Tallinna lastehaigla intensiivraviosakonda, vahendab Postimees.
Postimehe andmetel kukkus laps alla seitsmendalt või kaheksandalt korruselt ajal, mil lapse ema viibis duši all.
Viimase kahe aasta jooksul on Eesti meediasse korduvalt jõudnud uudised korrusmaja aknast või rõdult alla kukkunud beebidest ja väikelastest. Vahel on arvatud, et rõdul vankris ilma turvarihmadeta maganud laps on vankrist välja saanud. Vahel on ema lapse üksi rõdule mängima jätnud, et toast soojemad riided tuua. Vahel on üksi tuppa jäätud lapsel õnnestunud ise aken avada ja ta on kogemata alla kukkunud.
Emmede Klubi toimetus tuletab meelde, et lapsele turvalise kasvukeskkonna tagamine on vanemale seaduses ettenähtud kohustus. Beebit või väikelast ei tohi jätta üksinda tuppa või rõdule mängima. Vankris magav laps peab olema kinnitatud turvarihmadega.
Lastekaitsetöötaja Külli Sööt selgitas Emmede Klubile, et kui lapsega juhtub õnnetus, mille puhul meedikud kahtlustavad, et õnnetuse tekkimise üheks põhjuseks võis olla lapsevanema vähene hool, teavitatakse õnnetusest lastekaitset ja politseid. Näiteks kehalise kasvatuse tunnis jala välja väänamine on vältimatu õnnetus, millest meedikud lastekaitset ja politseid ei teavita. Üksi kodus vett keetnud väikelaps või rõdult alla kukkunud beebi on aga õnnetused, mis ei pruugi olla juhtunud vältimatult, vaid mille puhul võis rolli mängida vanema hooletus või ettevaatamatus.
Kui juhtunu põhjuseks on lapsevanema vähesed sotsiaalsed oskused ja teadmised lapse kasvatamise vallas, siis nõustab vanemaid lastekaitsetöötaja, vanemad suunatakse vanemlusprogrammi ja vajadusel määratakse perele tugiisik. Kui aga põhjuseks on lapsevanema hoolimatus või ettevaatamatus - näiteks lapse üksi rõdule jätmine duši alla minekuks -, tegeleb juhtumiga ka politsei.
Politsei saab lapsevanemat karistada kahe paragrahvi järgi. Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. See tähendab, et lapse üksi rõdule jätnud või väikelapsele kõrguses asuva aknaga mängimist võimaldanud lapsevanemat karistatakse kriminaalkorras.
Kas teadsid, et tänapäevastelt akendelt saab lingi ajutiselt eemaldada? Võid aknalinki hoida kinnises sahtlis ja panna aknale külge vaid siis, kui soovid ise akent avada või sulgeda. Nii ei pääse lapsed mänguhoos aknaid avama.
Olge nüüd, pea vastu radiaatorit ära löömine on ikka väga tavaline õnnetus lastega peres 😀 Lapsed ikka hüppavad voodi peal ja kukuvad alla või jooksevad trepist liiga hoogsalt ja tulevad sealt robinaga alla. Vanemate ülesanne ei ole kasvatada oma lapsi n-ö patjadega polsterdatud maailmas - kukkumised ja marrastused käivad lapsepõlve juurde. Kuid vanemate ülesanne on siiski anda oma parim, et lapse elu ja tervis ei oleks ettevaatamatuse tõttu ohustatud: kaheaastasel pole asja seitsmenda korruse aknale, aastasel pole asja üksi rõdule, kodukeemia pudelid peavad olema lapse käeulatusest ära jne. Need on väga tõsised ohud, mis ei ole seotud lapse iseloomuga ja mida ei saa ometigi võrrelda pea vastu radikat ära löömisega 😀 Muidugi on olemas ka õnnetused, mis lihtsalt ongi õnnetused - laps võib õnnetute juhuste kokkulangemisel vanema käe alt ära lipsata ka vanema silmeall... Politsei ülesanne on uurida, kas tegemist on õnnetuse, teadmatuse või ettevaatamatusega. Meie toimetus hoiatab siinkohal just ettevaatamatuse eest. Õnnetusi juhtub ikka ja neid ei suuda keegi meist ära hoida!
Minu küsimus on aga et kas laste õnnetused ongi pigem vanemate tegematta töö. Või oleneb see ka lapse iseloomust ja olemusest? Mulle tundub selle jutu kõrval et olen juuuuuube kehv lapsevanem. Oma arvates on meil täitsa tavaline kodu, kus olen püüdnud ohualikaid vältida, kuid ikka leiab laps need olemasolevad ülese. Nt alles hiljaaegu leidis ülese radiaatori oma peaga. Mõtlesin endamisi, kuidas seda vältida saan, polsterdan vatiga,keelan radiaatori lähedusse mineku? sest noo rääkinud olen talle seda mitusada korda, et sinna võib pea ära lüüa ja see on väga ohtlik ja valus.(laps on 5 a poiss). Sisuliselt on tal olnud ma arvan et poole rohkem õnnetusi kui ükskõik millisel teisel lapsel. Kas siis ongi vaid minu hoolimatus või siiski on erinevad laste tüübid vms?