Tänapäeval peetakse eneserahuldamist elu ja seksuaalsuse normaalseks osaks. Sellegipoolest satuvad lapsevanemad sageli segadusse ja tunnevad valehäbi, kui avastavad oma suguelundeid katsumast või millegi vastu hõõrumast väikese lapse. Levinud reaktsioon on siis keelamine. Tegelikult pole häbenemiseks või keelamiseks vähimatki põhjust - oma suguelundite avastamine kuulub lapse eakohase psühhoseksuaalse arengu juurde ning on täiesti normaalne nähtus, kinnitab Elite kliiniku seksuoloog ja psühhoterapeut dr Lemme Haldre.
"Eelkooliealine laps uurib ja avastab oma keha, suguelundeid ning võimet eneserahuldamise kaudu oma enesetunnet mõjutada," ütleb Haldre. Aeg-ajalt uurivad ja katsuvad oma suguelundeid kõik eelkooliealised lapsed.
Mingil juhul ei tohiks eneserahuldamist keelata. Igasugune pahandamine või noomimine võib lapses tekitada süütunde, mis jääb inimesse terveks eluks. Just lapsepõlves vanemate poolt tekitatud süütunne võib panna aluse levinud seksuaalprobleemidele täiskasvanueas - alastioleku, oma keha puudutamise ja seksiga seotud häbile.
Õige lähenemine on lapsele selgitada, et ennast katsuda on normaalne, kuid kuna see on väga isiklik tegevus, siis katsutakse ennast omaette olles - mitte teiste inimeste nähes. Kohe alguses ei pruugi uus harjumus külge jääda. Siis on vanema roll lapsele iga kord uuesti sõbralikult meenutada, et tegevus on privaatne. Kui laps on nii noor, et temaga ei saa veel nõnda rääkida, võiks lapse tähelepanu avalikus kohas eneserahuldamiselt lihstalt mujale juhtida.
Kui tänapäeva lapsevanemad on koolieelikute normaalse seksuaalsuse teemaga tihti juba kursis, siis lasteaedades esineb veel palju ka karmi keelamist.
Muide, oma suguelundeid võivad haarata juba pooleaastased beebipoisid. Selles tegevuses pole midagi tähelepanuväärset - beebid kompavad kõike põnevat, ka oma käsi, varbaid ja peenist. Laps õpib tundma iseennast, maailma, erinevaid tundmuseid. See on normaalne.
Millisel juhul on lapse eneserahuldamine probleemne?
Natukene suuremate laste, viie-kuue-aastaste laste eneserahuldamine ehk masturbeerimine on peale uurimismängu seotud ka pinge langetamisega. Just sel põhjusel kipuvad lapsed vahel lasteaias end rohkem rahuldama, kui kodus - laps ei mõtle seda tehes, et tal on mõnus. Ta maandab instinktiivselt oma pingeid. See on normaalne.
"Kui Teie laps tegeleb lasteaias tihti masturbeerimisega, siis võiks lapse käest uurida, kas on kollektiivis midagi, mis talle muret tekitab (teised lapsed, kasvataja, koduga seotud mõtted). Küsige lapse käest, millised mõtted talle lõunauinaku eel pähe tulevad. Võimalik, et laps tunneb muret hoopis kooli mineku pärast? Lubage lapsel vabalt muredest rääkida ja katsuge koos lahendusi leida," soovitab Haldre.
Et lapsevanemal oleks lihtsam aru saada, kas tema lapse seksuaalkäitumine on arengule vastav või vajab laps tähelepanu, abi, on Eesti Justiitsministeerium andnud välja Murebaromeetri. Haldre soovitabki kõigil vanematel enne lapse keelama või noomima asumist Murebaromeetriga tutvuda. Kõik rohelise tulega märgitud käitumisviisid on normaalsed ja eakohased, vanemad ei pea midagi ette võtma.
Murebaromeetri rohelised käitumisviisid on näiteks 2-5 aastaste laste puhul eakohased seksuaalsed mängud eakaaslastega, iseenda uurimine, üksteise uurimine, arstimängud, enese stimuleerimine. 6-10-aastaste laste puhul on eakohane ka teiste lastega koos uudishimulikult seksuaalseid mänge mängida, mänguhoos teistele lastele oma suguelundeid näidata, salaja masturbeerida. 11-14-aastase laste puhul on eakohaste seksuaalsete mängude kõrval normaalne ka suur huvi seksi, eostamist jms puudutavate küsimuste vastu ning selle huvi varjamine vanemate eest.
Kollase tulega märgitud käitumisviiside korral vajab laps täiskasvanu tähelepanu, võib-olla ka abi. Sellised käitumisviisid on näiteks koolieelikute puhul pidev seksist rääkimine, seksuaalsete piltide joonistamine, seksuaalmängud, mis teisi lapsi häirivad, ning koolilaste puhul ka ülemäärane pornograafiahuvi, enese katsumine avalikus kohas, seksiga seotud kinnisideed, ärevus, häbi, süütunne. Punase tulega märgitud käitumisviiside korral vajab laps kindlasti kohe täiskasvanu abi - ta on hädas. Sellised käitumisviisid on näiteks teiste laste sundimine seksuaalsele tegevusele, teismelise seksuaalne käitumine laste suunas, jutt vägivaldsest seksist, teiste laste vastu suunatud ühepoolsed seksuaaltegevused kriisiolukorras (mitte mängulises olukorras) - nt suguelundite katsumine.
Täismahus Murebaromeeter on leitav SIIT. Lapsevanemal on tähtis teada, et probleemne seksuaalkäitumine ei defineeri lapse elu - kui laps saab vajalikku abi, võib tema elu kenasti edasi minna.
Lemme Haldre räägib Murebaromeetrist Justiitsministeeriumi videos:
Kuidas on Sinu peres suunatud lapsi sobival ajal ja sobivas kohas ennast avastama?
