Kui vähe või palju liha peaks laps sööma? Aga piima, rasva, köögivilju?

Kui vähe või palju liha peaks laps sööma? Aga piima, rasva, köögivilju?

25. Aug 2016, 16:58 Emmede Klubi Emmede Klubi

Umbes alates teisest eluaastast võiks väikelaps süüa koos ülejäänud perega - samas lauas, sama toitu. Vaid liiga soolased, liiga vürtsikad, liiga raskesti näritavad toidud ja luudega kala ei ole veel sobilikud. Kuigi toit on nüüd vanematega sama, peaks taldrikutäis olema hulga väiksem - kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast, annab Emmede Klubis nõu toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser.

Lapse isu ei ole iga päev ühesugune. See on normaalne. Kui ta ühel päeval sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule esialgu panema alati väiksema toidukoguse, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada, mitte sundima last alati ühte ja sama kogust ära sööma. Laps ise tunneb oma isu kõige paremini.

Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Kui palju ja mida peab väikelaps iga päev sööma?

Teravilja ja kartulit peaks olema väikelapse toidulaual 1-2 portsjonit päevas. Üks portsjon on umbes üks peotäis. Lapse peod on väiksemad kui täiskasvanu peod. Päevane teraviljaannus võib tulla pudrust, riisist, kartulist, leivast, sepikust. Hea oleks hoiduda nisusaiast ja peenleivast.

Puu- ja köögivilju vajab väikelaps orienteeruvalt sama palju kui täiskasvanu - viis portsjonit ehk viis peotäit päevas, kuid jällegi - lapse oma peotäit! Üks lapse portsjon köögivilja on umbes 100 grammi või peenestatuna umbes kaks detsiliitrit. Puu- ja köögiviljade hulgas kuuluvad valikusse ka marjad. Hea oleks, kui päevased viis portsjonid jaguneks köögiviljade ja puuviljade-marjade vahel, mitte nt viis portsjonit puuvilja.

Piimatooteid peab väikelaps saama iga päev. Koguseliselt on sobilik juua 1,5 – 2 klaasi piima päevas. Meeldetuletuseks: 1 klaas on 250 ml ehk 2,5 dl. Lapsed, kelle seedimine ei talu lehmapiima, võiksid juua päevas 120-200 ml jätkupiimasegu. Lisaks võiks laps süüa päevas 1-2 supilusikatäit kodujuustu, hapukoort, lisatud suhkruta kohupiima. Ka juust sisaldab küll rohkesti kaltsiumit, kuid kuna see on soolane, siis võiks seda väikelapsele anda harva. Magusaid piimatooteid nagu kohupiimakreemid ja kohukesed võiks anda harva.

Liha, kala ja muna on kehale kasvamiseks vajalik "ehitusmaterjal", kuid liha kogused ei pea olema kuigi suured. Kui süüakse looma- või sealiha, piisab ühest portsjonist päevas: 30-35 grammi. Taist linnuliha või kala võiks süüa rohkem: umbes 60 grammi päevas. Lisaks võiks paar korda nädalas olla lapse toidulaual muna. Üks muna on üks portsjon. Iga päev võiks laual olla mõni neist.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba kaheksa lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel päris kõiki toiduaineid peeneks närida. Seetõttu sobib lapsele pigem hakkliha, hästi peenestatud liha, hautatud pehme liha, luudest hoolikalt puhastatud kala, tükeldatud toored aedviljad jms. Samas ei tohiks ka püreedesse kinni jääda. Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist, seega teeb aastase lapse püreedega toitmine vaid karuteene.

Rasvavajadus on väikelastel suurem kui täiskasvanutel, päevane rasvakogus võiks olla üks supilusikatäis võid ja kaks teelusikatäit taimset õli. Leivamäärdeks ja pudrule sobib või, toiduvalmistamisel ja salatile võiks kasutada taimseid õlisid (oliiviõli jms).

Tasub mõelda, et kõige parem toiduportsjonite reguleerija on terve laps ise. Kui täiskasvanu pakub lapsele mitmekesist toidulauda kolm korda päevas põhisöögikordadel ja kaks korda päevas vahepalana, ning hoiab silma peal, et ühe või teise aine kogused ei läheks liiga suureks (näiteks viis muna ära söönud väikelapse kõht hakkab ilmselt valutama), siis oskab laps oma toidukoguse suurepäraselt ise paika panna. Teda ei pea ega tohikski rohkem sööma sundima.

Kui lapsel on haaramisoskus ja piisav koordinatsioon olemas, on ta valmis alustamaks endale ise toidu taldrikule tõstmise harjutamist (lisaks ise lusikaga söömisele). Sellega ei tasu venitada.

 

Nüüd tead, kui palju peaks Sinu väikelaps erinevaid toiduaineid sööma. Kuidas tundub, kas pakud lapsele iga päev kõiki neid toiduainegruppe?