Enamik lastest, kel on olnud ajutrauma, st kes on näiteks kukkunud või saanud löögi pea peale, paranevad hästi. Osal lastest kujunevad aga trauma järel välja erinevad sotsiaal-emotsionaalsed või kognitiivsed häired.
Need häired ei pruugi ilmneda kohe pärast ajutraumat, vaid võivad süveneda aja jooksul – “laps kasvab oma puudesse”. Sageli esineb selliseid hiljem avalduvaid häireid pärast mõõdukat ja rasket ajutraumat.
Äsja Tartu ülikoolist doktorikraadi omandanud Mari-Liis Kaldoja uuris oma lõputöös, kas ka kerge ajutrauma võib avaldada negatiivset mõju lapse sotsiaal-emotsionaalsele arengule, st suhtlemisoskusele, ja kognitiivsetele oskustele, vahendab Novaator.
Ta leidis, et ka kerge ajutrauma järel halvenes oluliselt uuringus osalenud väikelaste sotsiaalse suhtlemise võime. Samuti tuli välja, et kerge ajutrauma järel esines erinevaid sotsiaal-emotsionaalseid probleeme poistel võrreldes tüdrukutega rohkem.
Kohe pärast ajutraumat esines rohkem kui pooltel uuringus osalenud lastest visuaalse mälu häireid ning ühel kolmandikul lastest oli raskusi visuaalruumilise planeerimisega ja/või visuaalse info töötlemise kiirusega. Need kognitiivsed häired olid diagnoositavad ka kaks aastat pärast ajutraumat.
Eestis on laste ajutraumade esinemissagedus väga kõrge: 100 000 lapse kohta 369 juhtumit. Üle 80% ajutraumadest moodustavad just kerged ajutraumad.
Õnnetus ei hüüa küll tulles, kuid Emmede Klubi tuletab siiski meelde, et nii beebid kui ka väikelapsed vajavad pidevat järelvalvet ega ole veel päris üksi mängima jätmiseks valmis!
