Emade seas levib arvamus, et sääsed on tänavu eriti agressiivsed. Kui täiskasvanut sääsehammustus üldjuhul ei heituda, siis tundlikuma väikelapse võib õrna kohta saadud hammustus suisa arsti juurde viia. Millal on aga asja erakorralise meditsiini osakonda, millal mitte, ning kuidas last ise kodus aidata?
Emmede Klubi poole on viimastel nädalatel pöördunud mitu lugejat, kes on mures väga paistes või tugevalt kärnas sääsekupladega lapsel. Mõned emad on seetõttu lapsega ka erakorralise meditsiini osakonda pöördunud. "Öösel hammustab sääsk last, päeva lõpuks on punn mädane ja paistes - kuigi laps ei süga veel. Ühel päeval oli eriti hull. Nägu paistes, jalad paistes. Andsin Zyrtecit, aga lapsel paistetas ikkagi silm kinni ja jalg nii üles, et jalale astuda ei saanud. Paistetus läks ka siniseks. Käisime EMO-s, kus anti üks tablett sisse ja teine kaasa. Soovitati last jälgida - ega ei teki eluohtlikke märke, nt unisus, palavik, hingamisraskused. Mitu arsti on sel suvel mulle maininud, et sääsed on väga agressiivsed praegu. Sarnastest juhtumidest on meie beebigruppi kirjutanud kümned emad," kirjutas üks ema.
Tallinna Lastehaigla peremeditsiini resident dr Marko Ölluk nendib, et viimase nädala jooksul, mil tema on lastehaigla erakorralise meditsiini osakonnas valves olnud, on tõepoolest iga päev olnud üks-kaks pöördumist putukahammustuste tõttu.
Ölluki sõnul ei tea tema arstina öelda, kas mõne aastakäigu või liigi sääsed on teistest agressiivsemad, kuid kindlasti oleneb reaktsiooni tugevus sellest, kuhu sääsk hammustab. Kui hammustuse koha nahk on tihke - nt sõrmel või küünarnukil, on paistetus väiksem. Kui sääsk hammustab silmapiirkonnast, kus nahaaluse koe ruumi on rohkem, paistab ka reaktsioon ägedam.
Ta rahustab: "Pilt, kus lapse silmalaud on nii tugevasti tursesse veninud, et silmigi näha pole, hirmutab lapsevanemad kiiresti arsti juurde. Tegelikult on putukahammustused reeglina perearsti, mitte erakorralise meditsiini teema, ja liigseks muretsemiseks ei ole tavaliselt põhjust."
Samuti oleneb reaktsiooni tugevus lapse tundlikkusest. "Need, kes on üldiselt kõrgema reaktsiooniga allergeenidele, reageerivad tihti ka võõrvalkudest ja putukatest, sh sääskedest tingitud toksiinidele," selgitab arst. "Oma lonti naha sisse torgates saadavad sääsed verre hüübimist takistavat sülge. Selles süljes on valgulised komponendid, mis tekitavad lokaalse allergilise reaktsiooni, histamiini vallandumise nuumrakkudest, tekkib kubel. Niisiiis, süglemisaisting on histamiinist tingitud lokaalne reaktsioon närvilõpmetele. Histamiin on oluline vasoaktiivne aine allergilise reaktsiooni kujunemisel."
Kuidas last aidata?
Kuna sügelev sääsekubel on oma olemusest allergiline reaktsioon sääse sülje suhtes, aitavad sääsehammustuse sümptomeid leevendada allergiaravimid. "Vana hea Zyrtec. See leevendab histamiini efekti organismis ehk leevendab sügelust," soovitab dr Ölluk. Apteegis müüakse ka spetsiaalselt sääsehammustustele mõeldud lokaalselt rahustavaid kreeme.
"Ma ei oska kommenteerida televiisoris väga efektiivsetena reklaamitavaid ja netipoodides müüdavaid nn sääsekubla-klõpsutajaid. Pole ise proovinud ja ei ole tuttavaid, kes oleks proovinud," nendib Ölluk.
Kuid on ka kodusemaid leevendusmeetodeid. Esimene abinõu on mitte kratsida - mida rohkem sügad, seda enam histamiini rakkudest vallandub, hoiatab arst. Abi on ka hammustuskohale külma panemisest, kuna külm ahendab kapillaare, mis omakorda pärsib sügelusreaktsiooni ärritusele.
Erakorralise meditsiini arsti poole pöördumine on Ölluki sõnul tegelikult õigustatud vaid siis, kui hammustuse järel tekib väga tugev, süsteemne ehk tervet keha hõlmav allergiline reaktsioon - anafülaktiline šokk. Selle sümptomid on raskenenud, nt vilistav hingamine, teadvushäired, köha, väga intensiivne sekretsioon ninast või hingamisteedest, kiire pulsisagedus, südame pekslemine.
Ning muidugi võiks sääsehammustusi ja kaasnevat ebameeldivat allergilist reaktsiooni lihtsalt ennetada. Kasutada akende ja terrassiuste ees sääsevõrke, samuti vankril jms. Hoiduda sääserohketest kohtadest - sääsed on tavaliselt varjus, niisketes kohtades ja lähedal (nt tiigi lähistel). Sääski on vähe päiksepaistelistes ja kerge tuulega kohtades. Lapsed võiksid kanda pikemate säärte ja varrukatega, aga kergeid suveriideid ning mütsi, mis on parim kaitse ka päikesepõletuse eest. Samas soovitab dr Ölluk vältida higistamist, sest higi meelitab jällegi väikseid hammustavaid kärbselisi ligi. Putukamürke väikeste laste peal kasutada ei tohiks. Emmede Klubi on sääskede tõrjumisest pikemalt kirjutanud SIIN.
Kuidas Sulle tundub - kas laste reaktsioon sääsehammustustele on tänavu tavapärasest tugevam? Jaga oma kogemust!
