Austraalias Brisbanes sündisid 28-aastasele emale korraga kaks last, kes pole ühe- ega kahemunakaksikud – nad on poolidentsed.
Esimese ultraheliuuringu ajal öeldi naisele, et lapsed on identsed kaksikud, sest nad jagasid platsentat (erimunakaksikutel on ka kaks platsentat). Kaheksa nädalat hiljem tehtud ultraheliuuringus selgus aga, et üks lastest on poiss ja teine tüdruk – mis on identsete kaksikute puhul muidugi võimatu.
Šokeeritud arstid asusid lootevee proove uurima. Selgus, et kaksikud on pooleldi identsed ja pooleldi mitte. Nimelt on laste ema poolt saadud DNA on 100% identne, isa poolt saadud DNA aga 50%. Seega on laste geneetiline materjal 78% identne.
Tegemist on terves maailmas teise dokumenteeritud poolidentsete kaksikute juhtumiga.
Kuidas see juhtus?
Kui üks spermarakk viljastab ühe munaraku, mis seejärel jaguneb ja areneb kaheks embrüoks, sünnivad identsed kaksikud ehk kaksikud, kelle geneetiline materjal on 100% samasugune.
Kui aga naisel vabaneb ühe ovulatsiooni ajal korraga kaks munarakku, mis mõlemad saavad erineva spermaraku poolt viljastatud, sünnivad kahemunakaksikud – lapsed, kes sarnanevad üksteisele geneetiliselt sama vähe või palju nagu erineval ajal sündinud õed ja vennadki.
Kuna neil Austraalias sündinud kaksikutel on emalt saadud geneetiline materjal identne, kuid isalt saadud geneetiline materjal erinev, siis tähendab see ilmselt, et ühte ja samasse munarakku õnnestus tungida kahel erineval spermarakul. See kolmest kromosoomist koosnev sügoot jagunes ja arenes kaheks embrüoks. Arstide jaoks pole see iseenesest üllatus - kahe seemneraku jõudmine ühte munarakku on võimalik. Kuid tavaliselt sellised rasedused katkevad.
Austraalia poolidentsed kaksikud arenesid aga terveteks loodeteks, sündisid ning on praeguseks juba nelja-aastased. Komplikatsioonide tõttu amputeeriti tüdruklapse parem jäse neljakuusena. Kolmeaastasena diagnoositi tal häire, mille tõttu tema munasarjad tuli eemaldada. Muus osas on haruldased kaksikud normaalse arenguga.
(Allikas: IFL Science. Foto on illustratiivne)
