Aasta on 2022, kuid Euroopas surevad lapsed pommirahe all ja vedelikupuudusesse

Aasta on 2022, kuid Euroopas surevad lapsed pommirahe all ja vedelikupuudusesse

09. Mar 15:47 Emmede Klubi Emmede Klubi

Täna 78 aastat tagasi toimus Nõukogude Liidu hävitav pommirünnak Tallinnale. Veel mõnda aega tagasi julgesid paljud arvata, et seesuguste veriste, kodusid ja tsiviilelanikke lõhkuvate sõdade aeg läänemaailmas on läbi, et tänapäeva sõjad on külmad, poliitilised, majanduslikud. Ometi on aasta 2022 alanud Euroopas just seesuguse pommitamisega, milles on surnud kümeid lapsi. 

Kirill Yatsko – Ukraina tragöödia sümbol

Ukrainas toimuva kõige valusamaks ja tabavamaks illustratsiooniks on kujunenud fotod üheaastase Kirill Yatsko surmast. Ukraina linna Mariupoli inimesed vajavad hädasti humanitaarkoridori (ajutist relvarahu) põgenemiseks, sest raske sõjategevuse keskmes asuvas linnas puuduvad vesi, elekter, küte ja mobiiliside. Venemaa on põgenemisteed mitu korda lubanud, kuid oma sõna murdnud ja tsiviilelanike lahkumise ajal pommitama asunud.

Sellise rünnaku ohvriks langes ka 1,5-aastane Kirill Yatsko. Perekond viis poisi haiglasse, kus tema elu ei õnnestunud päästa. Haiglas juhtus viibima Associated Pressi (AP) fotograaf, kes jäädvustas fotod, mis jäävad kindlasti maailma ajalukku. Kirilli ema lubas fotosid jagada, et kogu maailm näeks, mis Ukrainas toimub. Need fotod kajastavad täiesti süütu ohvri surma, valu lapse kaotanud ema näol, arstide meeleheidet, et nad ei saanud aidata. Fotosid jagatakse laialdaselt:

Kümned surnud, sajad vigastatud, tuhanded traumeeritud

Kirill pole aga kaugeltki ainus. Ukraina võimude teatel on Venemaa brutaalses sõjas 10.03 seisuga elu kaotanud juba 71 last. Presidendiproua Olena Zelenska jagab sõja ohvriteks lagenud laste lugusid oma sotsiaalmeedias. 7-aastane Alice suri pommitamises koos oma vanaisaga, kes üritas oma kehaga last kaitsta. 10-aastane Polina suri koos oma vanemate ja vennaga Kiievi tänaval pommirahes. 14-aastane Arseny sai esiti vaid haavata, kuid kuulirahe tõttu ei jõudnud meedikud temani, poiss jooksis verest tühjaks ja suri. 6-aastane Sofia tulistati surnuks koos oma ühekuuse venna, ema, vanaema ja vanaisaga, kui nad üritasid autoga sõjakoldest põgeneda. 

09.03 õhtul pommitasid Vene väed õhurünnakus Mariupoli sünnitus- ja lastehaiglat. Haigla hävines, hukkus kolm inimest: kaks naist ja kuueaastane tüdruk. Vigastada sai 17 inimest. Venemaa enda sõnul ei olnud tegemist haigla, vaid armee kasutuses oleva sõjalise sihtmärgiga. Venemaa valetab. Samal ajal pommitati ka Žitomõri lastehaiglat. Lisaks tapeti 09.03 kaks last Harkivis, kus Vene väed avasid tule elumaja pihta. Üks viieaastane tüdruk sai viga. 

Haavatud lapsi on kordades enam. Lisaks otsesele sõjategevusele kannatavad raskelt lapsed, kes peavad elama elektri, kütte, toidu ja veeta pommivarjendites. Haigetel lastel puudub ligipääs ravile. President Zelenskõi teatel on Mariupolis juba surnud üks laps ka vedelikupuudusesse.

Füüsilistele traumadele lisanduvad vaimsed - oma kodust lahkumine, perekondade lahutamine, lähedaste kaotus, keldris elamine või võõrasse riiki põgenemine jääb seda põlvkonda igavesti kummitama. 

Miks hirmsaid lugusid ja fotosid jagada?

Jah, artikleid rasketest inimkannatustest on jube lugeda, kaadreid on raske vaadata. Kuid me peame seda tegema, sest samal ajal verise sõjaga toimub ka ulatuslik infosõda. Infosõda on üks osa tänapäevasest sõjapidamisest, kus vastase nõrgestamise eesmärgil jagatakse infot, mis pööraks inimesed oma riigi, valitsuse, praegusel juhul ka Euroopa Liidu, NATO ja vaba meedia vastu. Just sel eesmärgil sünnivad kõiksugused valeuudised, valekogemuslood, vandenõuteooriad. Nende valed levivad hästi tänu kergeusklikele võimendajatele.

Nii jagab ka Venemaa meedias ja sotsiaalmeedias infot, nagu oleksid nad ukrainlasi ründamise asemel hoopis päästmas! Samuti väidab Venemaa, et ei ründa tsiviilelanikke ega tsiviilobjekte. Infosõjas saavad vasturünnakule asuda kõik inimesed – summutades valesid, levitades tõde! 

Kuidas valesid summutada? Sotsiaalmeedias levib kõige paremini info, millele inimesed reageerivad. Et valeinfo ei leviks, siis ära reageeri sellele: ära märgi ka vihast või kurba nägu, ära ürita kommentaariumis infot ümber lükata või valeinfo levitajaga vaidlusesse astuda. Selle asemel raporteeri sisu, vajadusel tee sellest kuvatõmmis ja edasta veebipolitseinikele.

Kuidas tõe levikule kaasa aidata? Tänapäeval on tegelikult toimuvat raskem peita kui kunagi varem, sest pea iga inimene kõnnib ringi, kaamera taskus. Vastame Ukrainlaste palvele ja levitame nende sõnumeid!

 

Samuti on oluline sellist infot jagada, et näeksime perspektiivi. Soola kadumine lettidelt, autosõidu kõrge hind või elektriarve tõus pole midagi võrreldes sellega, mida maksavad Ukraina inimesed rahu ja vabaduse eest Euroopas. Et meie lapsed ei oleks järgmised, kes kasvavad, õpivad ja saavad isegi arstiabi kütte, elektri ja kanalisatsioonita pommivarjendeist! Слава Україні!