Kõik emad võivad lastetutele tuttavatele kinnitada: emadus on parim asi, mis meiega kunagi juhtunud on. Sellega kaasnev siiras rõõm, tingimusteta armastus ja jäägitu usaldus on midagi enamat, kui keegi meist varem ette oleks osanud kujutada. Millegipärast kipume me (ja meid ümbritsevad inimesed) aga unustama, et emaks saades ei pea meist saama superkangelased.
Ööpäevas on vaid kakskümmend neli tundi ja tihtilugu juhtub, et neist lihtsalt ei piisa. Me ei jõua alati oma emakohustuste kõrvalt tube ideaalses korras hoida, kogu perele kolm korda päevas täisväärtuslikke eineid vaaritada ja selle kõige kõrvalt ise laitmatud välja näha. Veel enam - alati ei olegi üleüldse võimalik oma emakohustusi nõuetekohaselt täita. Nõudeid esitavad mõistagi kõrvalised isikud, kes kõik näivad omavat tõe monopoli Tõelise Ema definitsiooni osas.
Tõeline Ema imetab vähemalt kaks aastat, ei kaota kunagi enesevalitsust, toidab oma last kõigi söögikordade ajal vaid looduslikult puhtast toorainest valmistatud gurmeeroogadega, mähib oma last vaid sada protsenti ökoloogilisest puuvillast valmistatud mähkmetesse ja nii tema kui ka lapse riided on alati laitmatult puhtad ja soovitavalt ka värvide järgi koordineeritud. Tõeline Ema on töötanud läbi kõik olemasoleva teadusliku materjali vaktsiinide, last tabada võivate haiguste, laste psühholoogia ning toitumise kohta, sest Tõeline Ema ei jäta midagi juhuse hooleks.
Kõlab tuttavalt? Muidugi kõlab!
Emmede Klubi kutsub teid üles kommentaariumisse kirja panema tobedaid nõudmisi, mille te tuleval aastal endale esitamata jätate. Mis vahet sellel on, kui lapsel on mõnipäev jalas erinevat värvi sokid või elutoapõrandal legoklotsid, mida keegi sealt kokku korjata ei jaksa? Mis tähtsust omab see, kas laps õpib klotse torni laduma täna (sest naabrinaise imelapsed oskavad väidetavalt juba aritmeetikat) või hoopiski paari kuu pärast? Kui vajalik on õigupoolest mitu aastat hambad ristis imetada, kui see sinu ja lapse jaoks tõeliselt kurnav ja kurvastav on? Miks peaksid sina tundma sugulaste ees häbi või piinlikkust, sest sinu kasvatuslikud tõekspidamised on nende omadega vastuolus? Kelle laps see õigupoolest on?
Millised on need argised (või eksistentsiaalsed) asjad, mille pärast teie tuleval aastal vähem stressata lubate? Vastanute vahel loosime 10. jaanuaril välja Avoni lõhnaõli "Parisian Chic"!
Emmede Klubi
VASTA JA VÕIDA: Emmede Klubi uusaastalubadused 2015!
Emmede Klubi
Ma olen põdeja tüüpi inimene, seega stressan tihti ka seepärast, millele keegi kunagi ei mõtlegi (kas jäin paar minutit hiljaks kuskile või kas unustasin poest piima tuua või kas ütlesin tänaval ikka õigele inimesele tere - olen öelnud ka tundmatule). Seega mina lihtsalt proovin natukenegi vähem stressata. Ka üks asi nädalas tähendab peotäie närvirakkude säästmist edaspidiseks. 😀 Üks asi on küll vähem, mille pärast ma ei stressa - sellele aastal vastu minnes ei andnud ma endale ühtki lubadust - seega ei saa ka stressata, et ma neid täita ei suuda.
Mirjam
05. Jan 2015, 10:23
mina luban, et üritan vähem põdeda selle pärast, kuidas beebi sünd vanema tütre hingeelu mõjutab ja õpin mõistma, et õeks saamine on tema jaoks kingitus ja suur õnn 😀
Luban üleüldiselt vähem stressata, kahjuks aasta lõppes ka töölepingu lõppemisega ning aastat alustasin töötuna. Usun, et leian selle sihi ning ka suuna ja ka töö, ise sellenimel kõik tehes , katsun sellest mitte stressi langeda.
Ja stressamise koha pealt nii palju, et ma katsun pisiasjade pärast vingumise lõpetada (see tekitab päris palju stressi) ning kui laps kogemata kukub vms, ei hakka ma kohe negatiivseid asju mõtlema.
Kuna me eelmisel aastal koos elukaaslasega oluliselt
midagi koos ei teinud, siis üks meie ühine lubadus on sellel
aastal kindlasti koos rohkem aega veeta (lapsega koos
loomulikult). Näiteks pidime koos trennis hakkama käima, et
minu (ja natukene tema ka) üleliigsed kilod maha saada.
Tegelikult põhiline lubadus ongi see, et veedame rohkem
perega aega.
Ma ei teagi, et stressaks millegi peale 😃
Lubadusi
ei andnud. Olen 24/7 lapsega kodus ja elu on lill - kui
inimene ise tahab seda nii näha!! 😀
Ma pole varem midagi lubanud, kuid seekord siiski tegin
seda.
* pühendun rohkem lastele ning hakkan oma peagi
2a pojakest õpetama (potil käimine, sõnad jm)
*
pühendun rohkem kodule ja abikaasale. Olen seda muidugi
koguaeg teinud, aga nüüd teeksin seda veel rohkem.
*
pühendun oma hobile - käsitööle. Varem lükkasin selle
pidevalt kõrvale. Nüüd aga plaanis osta käsitöö raamatuid,
et teha midagi põnevat ja meelepärast.
* peale
sünnitust kaal normi. Esimese lapsega olin
kaalulangetamisega suhteliselt hädas, eks ka laiskus kippus
külge. Nüüd aga võtan asja korralikult käsile 😀
*
perereis mõnda lemmik paika. 😀
Põhimõtteliselt on need kõige tähtsamad asjad, mida sooviksin uuel aastal korda saata. Eks selliseid pisemaid asju ole veel, aga neid ei hakka loetlema 😀