Minu lapse tuba
Meie esimene poeg oli umbes poole aastane kui me hakkasime talle oma tuba ehitama. Seda, mis värvi tuba saab olema teadsin ma juba enne seda, kui me teada saime kas meil sünnib poeg või tütar või et me üleüldse lapsevanemateks saame. Ma olin kindel, et lastetuba peab olema roheline. Nii ka sai. Lisaks soovisin, et ühele seinale oleks maalitud lihtne ja lastepärane pilt. Minu ema täitis selle soovi ja maalis poja tuppa vahva Jussikese koos kassi ja koeraga.
Ma soovisin, et minu laps tunneks ennast oma toas hästi, et tal oleks seal mugav ja turvaline ja et ta saaks olla sõltumatu – nii palju kui üks väike inimene seda olla saab. Kuna ma olen Montessori pedagoogika austaja siis kasutasin lapse toa sisustamisel võimaluse piires ka tema põhimõtteid. Näiteks seadsime eesmärgiks, et lapse liikumisvabadus võiks olla võimalikult suur. Meie laps ei maganud võrevoodis, vaid hoopis Montessori stiilis põrandavoodis, kuhu ta sai ise minna ning sealt välja tulla. Tema tuppa tegime ka avatud riiuli, kust ta saaks ise mänguasju kätte. Sedasi ei pidanud ta ärgates emmet-issit kutsuma, vaid sai ise vabalt minna enda asjadega toimetama. Üleüldse soovisime võimalikult palju arvestada tema suurusega, et tal oleks mugav toimetada. Tema toas on tillukese inimese mõõtu laud ja toolid joonistamiseks ja meisterdamiseks. Laevalgusti lüliti jäi siiski täiskasvanule sobivale kõrgusele, kuid seinalampi õppis laps ise sisse-välja triksama. Samuti sättisime temale sobivale kõrgusele ka riidenagid, et saaks enda väga tähtsaid kotikesi või riideid ise rippuma panna. Põranda lähedale kinnitasime ka peegli, et titel oleks igal ajal võimalik meelde tuletada, missugune inimene ta selline on.
Mänguasjade valikul soovisime lähtuda põhimõttest, et vähem on rohkem (ma ei tea küll kuidas, aga minu meelest on mänguasju alati natukene liiga palju!) ning need vähesed võiksid olla kvaliteetsed ja erinevatest materjalidest – tekstiil, puit, metall, looduslikud materjalid – ja erineva otstarbega: klotsid ladumiseks, kunstitarbed käeliseks tegevuseks, muusikariistad bändi tegemiseks, mängukarud teatriks, kastanimunad kartuliteks jne. Tulede ja viledega asjad on minu enda jaoks hirmus tüütud ja väsitavad ning koheselt kandsin selle üle ka lapsele ning pigem vältisin kõikvõimalike laulvaid ja trummi löövaid asju :P Selleks, et soovi korral saaks lapsega kooli mängida, värvisime pool seinast ka tahvlivärviga ning lõime tumedad liistud ümber, et oleks nagu päris.
Lihtsalt ilu pärast riputasime seinale mõned väga lihtsad mustvalged loomapildid (nt Dadamora postkaardid meeldivad mulle nii väga), mida oleme aeg-ajalt vahetanud. Vastavalt aastaajale / pühadele riputame seinale ka temaatilisi pilte, nt vabariigi aastapäeval Eesti lipp, jõulude ajal kuusekesed ja päkapikud jne.
Teisele lapsele tuba tehes valiksin ma märksa heledamad ja helgemad toonid, kuid suures plaanis ma ise tundsin enda pojaga koos põrandal roomates, meisterdades ja raamatuid lugedes hästi. Seal on hea ja mõnus olla, loodan, et sama tunneb ka meie laps.
