Meie 6kuuse Danieli puhul on lemmikmängiasjast rääkida veel keeruline. Ta on nii pisike, et päris konkreetset lemmiku välja kujunenud ei ole. Küll oleks lihtne rääkida meie esimsest lapsest selles vanuses. Tema lemmikuks oli lutt. See oli nii tähtis, igalpool kaasas ja pidsevalt suus. Me siiani naerame, et kui ta sündis panime luti suhu ja kui kaheseks sai viskasime prügikasti:)
Aga siiski Danielist. Viimasel ajal on üks ta "lemmikuid" tigu, millel seljas rõngad ja sisse käib pall. See on mänguasi, millega ta mängib iga kord kui põrandal on. Mõnipäev saab erilisema tähelepanu väike pall, mis teo sisse käib- seda ta põrgatab, veeretab, lutsutab jne. Teinepäev võtab jällegi rõnga ning viskab seda edasi, roomab järgi ja viskab uuesti. Ma usun, et teda köidabki just see, et ta saab neid toe osakesi laiali loopida ja neile siis järgi minna. Samuti on need ilusate erksate värvidega.
Teine "lemmik" on tegelusmatt. Seal ta närib mingit kummiotsa, patsutab muusika mängima, vaatab vilkuvaid tulukesi. Vahel on 10 min järjest seal ja toimetab. See mängumatt on ka üks minu lemmikuid. Just selle asjalikkuse pärast (nagu ka eelmine kord kirjutasin:). Selliseid eriti "nunnusid" asju vist väga ei olegi- poisid ju majas. Selles mõttes on võib-olla isegi lihtsam poistega, et mänguasjadel saab vaadata eelkõige praktilisemat külge, tüdrukute nukud ja nukumajad jms on ju nii nunnud, neid tahaks niisama ilu pärast ka osta:)
PS ja no tegelikult on ju kõikide laste lemmikmänguasjad emme-issi telefon, autovõtmed, arvuti, telekapuldid jms...
