Kõhubeebiga suhtlemine

Kodus on kasvamas peagi 2-aastaseks saav poja. 
Pojaga suhtlesime väga palju.  Kui ta oli kõhubeebi, siis olid just parajasti Olümpiamängud ja issi lasi tal ikka ennustada, et kuidas Kanter`il läheb. Küsis näiteks: „Kas saab esimese koha“  kui  põksu ei tulnud, siis küsis järgmise koha kohta ja kui põks tuli, siis jäi see vastus lukku.  Ja uskuge või mitte, aga poja ennustas õieti.  Muidugi kui käisid põksud, siis midevalt mõtlesime, et kas see oli nüüd jalg või käsi. Igal õhtu soovisime talle head ööd. Lõpu poole hakkasime rääkima, kui väga me teda juba näha tahaks, et emme issi ootavad teda nii väga juba. Juba kõhus oli aru saada poja iseloom, oli väga aktiivne, kõht kogu aeg liikus. Nii on ka nüüd, ei hoia teda mitte kuskil paigal, kogu aeg on vaja millegagi tegeleda.
Arvan, et kuulevad ikka, kuna muidu ei oleks osanud poja meile ennustada :)