Meie pooleaastasel Danielil ei ole eriti isetethtud mänguasju. On ainult pildilolev väike mängujänes, mille talle kudusin.
Selle mängujänese tegin beebile pigem huvist, kas oskan ja kas tuleb mul ka välja:) Tunnike pusimist ja veidi lõnga ning vatiini ja tuli. Ise olin rahul. Reaalselt see talle (vähemalt praegu) eriti huvi ei paku. Vahel tuuseldab seda voodis, kuid kuna see häält ei tee ja vilkuvaid tulesid ka ei oma, siis eriti põnev ei ole.
Vanemale poisile on issi ragulka teinud. See on ikka mõned korrad mängimiseks võetud, kuid ka tema pealt näen, et poest hangitud püss vm mänguasi on ikka lahedam ja võetakse tihemini kasutusse.
Rääkisin veidi tuttavatega ka sel teemal. Jäi selline mulje, et isetehtud mänguasju on täna ikkagi pigem järjest vähem. Ilmselt on siin oma osa nii piiratud ajal kui ka väga kireval mänguasjaletil. Meie oleme võtnud aega "pärisasjade" koos tegemiseks ning mänguasjad tulevad ka edaspidi ilmselt siiski poest.
