Huggies® "Armastuse keeled", esimene ülesanne: Tunnustussõnad

13. Sep 2015, 21:33

Sõnad armastuse väljendamiseks on kõige raskem viis. Olen kasvanud üles peres, kus ei kasutatud sõna armastus, aga tunda oli seda palju :) Sõnad ei ole olnud minu armastuse keel, esimesed sõnad armastusest sain tunda, siis kui minu mees need mulle korduvalt ja korduvalt oli öelnud. Alul ma lihtsalt ei uskunud teda, sest neid sõnu ju ei öelda.

Samas on sõnadel võim tihti haiget teha, alles täna kogesin seda, kui palju suudame me sõnadega inimestele haiget teha selmet head. Sest me arvame, et meie mõte ja meie ütlemine on õige, kuigi tegelikult ei oskagi me sõnadega kirjeldada seda, mida tunneme.

Nüüd, mil mul on lapsed olen aina enam hakanud mõistma armastust ka läbi sõnade. Nemad on seda meie pealt õppinud, nad soovivad armastusega ilusat päeva ja õhtul head und. Nad kallistavad kõvasti ja ütlevad, et me olemegi kõige kallimad, isegi siis kui hetk tagasi riidlesime koristamata toa pärast.
Olen tihti kasutanud armastust käskivas vormis, kõike tuleb teha ja alles siis kui saan aru, et sellega ei saavuta midagi. Ma õpin seda alles, lapsed õpetavad, kuidas heaga saab alati enam kui kiusuga.
Esimesed aastad kallimaga on täis imesid, me näeme ainult head ja ei ole veel harjunud argieluga. kui saabub argielu, siis me hakkame nokkima teise kallal, kui ta midagi liiga hästi või mitte nii hästi teeb. tegelikult me armastame üksteist nii meeletult, kuid ikkagi on vaja tõrva puisata. Inimene olla on inimlik, aga armastust tuleb õppida. Tuleb end kasvatada ja panna mõistma, et iga hea sõna, pai või siiras tundeavaldus annab palju enamat, kui kiuslik tänan, palun või paha sõna.
Meie peres on levinumad sõnad: Kallis, ma armastan sind, me armastame sind, sa oled kallis, kõige kallim, igatseme sind ja poeme kaissu. ja anna mulle andeks, palun anna andeks.... sest ükskõik kui palju me ei ütle häid sõnu, ikkagi tuleb ka vabandust paluda oma tegude ja sõnade pärast.
Kui kirjad lõppevad tihti sõnaga: lugupidamisega, parimate soovidega, päikest, tervitades.... siis edaspidi võiks lõppeda kiri sõnadega armastust! Seda on meie ümber vaja.