Aeg on avada Emmede Klubi advendikalendri järjekordne luuk, mille all peitub seekord midagi neile, kes jõuluajal eelkõige oma lähedastele rõõmu valmistada armastavad.
Tänase auhinna on välja pannud Kukupesa, kelle tootevalikust leiab lisaks kodukujunduseks mõeldud postritele-plakatitele ka vahvaid postkaarte. Täna on kahel Emmede Klubi lugejal võimalus endale võita kaks viiest komplekti postkaarte Kukupesalt!
Võitmiseks palume teil siinsamas kommentaariumis kommenteerida: kas leiate tavaliselt jõuluajal postkastist jõulusoove ja kas saadate ka ise postkaarte? Mida arvate posti teel saadetud kirjadest ja postkaartidest: aeglane ja ebapraktiline tava või hoopiski ilus traditsioon?
Lisaks palume teil suunduda Facebooki ja hakata seal Kukupesa sõbraks vajutades "like" nende Facebooki lehel.
Mängus saab osaleda terve tänase päeva jooksul, kuni südaööni. Auhinna võitja selgub homme hommikul kell kaheksa, kell üheksa avame aga juba uue "aknakese" uue vahva auhinnaga. Nii iga päev jõululaupäevani välja.
Emmede Klubi soovib kõigile lugejatele head loosiõnne!
Posti teel saadetud südamlikud jõulusoovid on alati
rohkem südand soojendav kui virtuaalselt. Meil peres
saadetakse igalaastal sugulastele postkaarte. Näiteks
Ukrainas elavatele sugulastele saadame ikka armsa lapse
pildiga jõulusoovid, kuna vanemad inimesed ja tahame ikka
näidata neile kõige pisemat sugulast 😀 Meile saadavad kas
väga lähedast sugulast alati jõuluteks postkaardi, kus isegi
meie pisikesed neljajalgsed karvikutele häid soove
soovitud.
Isekui olin väiksem ja sai pühapäeva koolis
käidud, siis seal meil oli alati armas traditsioon kus
kõigile omaküla pensionääridele tegime ise jõulukaardid ja
siis vanemate abiga sai need alati laiali veetud 😀
Mina olen igaljuhul veidi kurb, et sellist lihtposti teel meeles hoidmist on nii väheks jäänud.
Minu jaoks on postkaardi saatmine väga südamelähedane
traditsioon. Teen seda igal aastal, vähemalt lähedasemad
sõbrad ja sugulased saavad väikse üllatuse osaks. Minu jaoks
on posti teel saadetud jõulusoovid saanud üllatuseks, sest
tegelikult saadetakse neid liialt vähe. Ikka nii ülev on see
tunne, kui leiad postkastist PÄRIS KIRJA. mitte arve või
otsepostituse 😀
Hästi südamesse on mul läinud üks
aastavahetus, kui saatsin vanatädile taas postkaardi. Olin
sellega tiba hiljaks jäänud ning saatsin selle pärast jõule.
Uue aasta alguses ta lahkus jäädavalt. Ja lähisugulased
ütlesid, et postkastis oli minugi saadetud postkaart avamata
jäänud. See lugu on mul südames kinni, aga püüan mõelda
sellele, et sel hetkel oli ta meie seas kui head soovid
teele saatsin.
Häid soove tasubki saata, nii jõulu kui
ka muul ajal. Lõbus postkaart loob seejuurde veel mõnusa
meeleolu 😀
Minul on üks selline tore vanaema, kes saadab igaks sünnipäevaks ja jõuluks postkaardi. Ma nii ootan seda alati. Kui väiksem olin, siis mäletan ka seda, kuidas ema laua taga kaarte kirjutas, kuid see on jäänud unustustehõlma.
Minu arvastes on see ilus traditsioon ning kindlasti saadan sel aastal vanaemale ka kaardi, eriti lahe kui see oleks Kukupesa kaart.
Kahel eelneval aastal olen mõlemil mõelnud, et sel aastal alustan traditsiooni loomisega ja saadan oma pereliikmetele, kes mööda ilma laiali, tigupostiga jõulukaardid. Seda seetõttu, et see on nii armas žest.. Pole ma selleni aga tänase päevani jõudnud. Sel aastal ostsin aga üks päev isegi margid postkontorist ära, et peatselt ära tellida Kukupesast üks komplekt jõulukaarte ning need siis heade soovidega kallite inimesteni postitada - sest see oleks tõepoolest ilus traditsioon, mis oma ellu tuua ja samas ka väga armas lüke endale armsate inimeste jaoks. Ja pealegi - ise on ju nii hea saada postkasti ka muud, kui rämpstrükk ja arved, seega usun ka sellesse, et tee seda, mida sa tahad, et sulle tehakse - kehtib ka jõulukaartide saatmise puhul! 😀
Ma armastan posti teel saata kaarte ja kutseid. Viimastel aastatel olengi hakanud rohkem meisterdama. Kõik laste sünnipäeva kutsed, jõulukaardid ja sünnipäeva kaardid nokitsen ise valmis.
Jõulukaarte saadan oma perele ja sõpradele juba teist aastat järjest. Tahan jätkata seda traditsiooni veel pikalt. Nii vahva on postkastist leida üks armas soov 😀
Hiiglama kahju, et postkaartide saatmise traditsioon väljasuremas on . Kaarti või kirja saamine on ju nii romantiline ja isiklik, nüüd on vaid anonüümsed Facebooki soovid, mida keegi kahe sekundi pärast ei mäleta. Ega ei ole ise ka süüst puhas, aga võibolla olekski aeg seda muuta..
Varasemalt pole saatnud, aga tänavu, seoses Kukupesa sünniga kust kaarte saab.. Kavatsen saata küll! 😃
Ehtsaid postkaarte on ikka tore pühade ajal saada. Seepärast saadan neid ka ise - vanematele, vanaemale, väikestele vahvatele sugulastele. Mul on ka üks väike kirjasõber, kellega tähtpäevadel kirju ja kaarte vahetame. Minu meelest on see tore traditsioon ja seda ei tohiks unustada. E-mailile saadetud e-kaart või facebooki jõulutervitus ei tekita kaugeltki nii sooja tunnet, kui oma käega ja ekstra postkasti viidud hea sõbra või pere poolt saabunud kaart. Loodan, et see traditsioon ei hääbu.
Mina olen postkaarte iga jõulude ajal saatnud mitu aastat. Kui algul saatsin kuskil 5-6 kaarti lähedastele, siis see aasta olen valmistanud 33 kaarti, millest osad juba postis (välismaa) ning osad veel posti panemata. Lisasin see aasta kaartidele ka heegeldatud jõuluhelbe. Pean postkaardi saatmist armsaks traditsiooniks ning üritan seda traditsiooni säilitada. Saan ka ise tavaliselt jõulude ajal mitu kaarti. Leian, et post liigub kiirelt (riigisiseselt max 3 päeva), seega aeglust ei saa ette heita, tuleb lihtsalt arvestada, et kaardid võiks hiljemalt 20.12 postis olla 😀
Ise saadan jõuludel vanaemale. See aasta ka enda laste vanavanematele. Ise pole aastaid saanud postkasti kaarti. Ääretult kahju, et see tore ja armas traditsioon vaikselt välja sureb. Nii hea tunne oli oodata kirju/postkaarte ning lugeda neid. Minu jaoks on see ikkagi traditsioon, mis võiks jääda, mitte välja surra.
Kaunist jõulukuud!
Jõuludeks vist täiskasvanuna ei ole saatnud kaarte, sest kõikidel lähedastel saab külas käidud või külla kutsutud. Ise oleme aga fotokaarte saanud ja need on äärmiselt armsad 😀 Küll aga teen kaarte sünnipäevadeks, sõbrapäevaks, emade-ja isadepäevaks. Kaardid ja kirjad on ikka väga lahe ettevõtmine - mäletan ja hoian siiani alles mehe kaitseväest saadetud kirju, hea meenutada 😀
Olen inimene, kellele meeldib ise teha jõulukaarte ning
neid siis lähedastele saata. Mulle meeldib valmistada rõõmu
ja tuua soojust südamesse 😀
Samuti kirjutan ka teistel
tähtpäevadel alati kaardid ja saadan.
Olgu selleks
lapse sünd, sünnipäev, pulm , sõbrapäev või mingi muu
tähtpäev .
Jätkan seda traditsiooni, mida meie
vanaema-ema on mulle õpetanud.
Minule väga meeldib postkaarte saata ja saada. Üldiselt ikka saadan, mitte vaid jõuludeks, vaid ka sünnipäevadeks, sõbrapäevaks, laste sündide puhul jne. Minu arvates on see hästi armas komme ja püüan seda elus hoida. Tavaliselt leian enda postkastist ka tähtpäevadel ikka mõned kaardid ja olen selle eest hästi tänulik 😀
Eelmisel aastal sain üllatusena lausa 2 postkaarti ja see tekitas ikka tõeliselt hea tuju. Ise olen kaarte siin külas oma naabritele postkasti sokutanud. Aga mõlgutan mõtteid, et võiks sellel aastal ka posti teel mõned kaardid teele panna. 😀