AUHINNAMÄNG: Vasta küsimustele treeningute kohta ja võida endale vahvaid Vippa auhindu!

Ma olen alati olnud see jalutaja tüüp. kiiruskatsetes alati viimane ja kõrgus-kaugushüpped mulle ka ei sobinud. küll aga olen vanukamatu jooksmise fänn. Ma tõesti naudin seda jooksmise joovastust ja seda tunnet, kuidas hommikul end voodist välja ajad, silmad vaevu lahti saad ja siis kargele hommikule vastu jooksed. lemmikud on kevadised ja sügisesed hommikud. Jalgratta sõitu naudin ka, see sobib mulle millegi pärast eriliselt suvel. Tõusin ikka umbes kuuest-seitsmest - enne teisi pereliikmeid ja võtsin siis tunnikese-poolteist enda jaoks. Mõni hommik sadas vihma, teisel hommikul paistis päike. Mäletan ka ühte kaunist vikerkaarelist hommikut. See on ikka poole seitsmest hommikul üks tõeliselt äge vaatepilt.
Minu jaoks on trennitegemise juures kõige raskem see moment, et astuda uksest välja. kui korteriuks selja taga sulgub, siis on juba väga hea tunne, ning kui poole tunni või tunni pärast naasen on eriti hea tunne. Talvel armastan ma jällegi suusatamist. Olen selline individuaalsete alate armastaha ja teen neid pigem üksi ja omas tempos. Kuskilt rühmatreeningult mind ei leia ning kuigi see kindlasti motiveeriks paremini - et teatud kellaajal koos teistega kuskil kohtuda - siis ikkagi meeldib mulle üksi oma eesmärkide poole rühkida. Viimasel ajal on neid eesmärke muidugi raskem tabada, kuid siis olen õnnelik ka selle üle, kui teen pikema jalutusringi.
Peamiseks takistuseks on see pealehakkamine, siis aeg ning lõpuks võimalused. sest tegelikult saab ka lastega koos kätekõverdusi teha, seega alati on põhjus tahtejõus.
Kõige suurem motivaator on enese heaolu. Just viimasel ajal tunnen puudust oma varasemast vormist, ilmselt see saab ka olema motivaator miks taas seda saavutada. Pealegi on hea peeglist vaadata naist, kes on endaga rahul.

Mina olen ka üpris laisk. Alati leian mingeid mõttetuid vabandusi, et mitte trenni teha aga kui tuhin peale tuleb, siis teen enda arust ülearu. Olen käinud Zumbas , ujumas, kuid eelistan siiski trenni teha koduseinte vahel. Kas siis panen muusika tööle ja tantsin või teen lihtsalt mingeid harjutusi. Stepperit ka kasutan 😀 Suurimaks motivaatoriks on siiski kaalulangus. Suurimad takistused on suured vabanduste otsimine ja laiskus. Häsbi tunnistada lausa ☹
Loodan, et kunagi saab ka minust asja! 😀

Millist trenni Sa eelistad? - Mina hetkel eelistan lihtsalt jõusaali ja ujumist.
Kui sageli Sa trenniriided selga paned, et spordiklubis, värskes õhus või hoopiski koduseinte vahel ennast aktiivselt liigutada? - ca 2 korda nädalas püüan seda teha.
Mis on Sinu jaoks kõige suuremaks motivaatoriks trenni tegemisel? - hea enesetunne ja vormitud keha.
Millised takistused on kõige sagedasemad, miks Sa ei saa trenni teha? - häbi öelda aga väsimus on kõige suurem takistus. Isegi päevadel, mis lapsehoidja tegeleb lastega ei suuda ma ennast nii mõnigi kord kodust välja ajada.

Mina laiskus kuubis. Pole eriti eriline trenniinimene. Ei tea kas see on ettekääne või ei aga lihtsalt pole aega. Töö kooli ja pere vahet jooksmine on minu jaoks juba füüsiliselt ja vaimselt paras trenn. Üksik tegija ma pole ja kui mtl-n, spordiklubisse minna, sis hakkab rahast kahju, sest reaalselt saaks trennis käia nädalavahetustel. Ma ikka üritan end kätte võtta ja kapi alt hiljuti ostetud graatsiarõngas välja võtta ja oma sangadest lahti saada. Ja seda ma nüüd tegema lähengi 😀

Kevadel-suvel tegin, kuid jäi soiku.. nüüd olen taas end käsile võtmas ning olen muutnud veidi toitumist ja rohkem liikuma hakkanud. Tahan hakkata taas rahvatantsuga tegelema, millega paar aastat tagasi tegelesin . Rahvatants aitas ilusasti liigsed kilod kaotada ja end vormis hoida.

Ma olen alati laisk nagu lohe olnud, aga pärast rasedust oli kaal ikka nii suur, et tuli hakata liigutama ennast. Kuna aastaid tagasi käisin aktiivselt jõusaalis, siis valisin ka seekord selle tee. Talvel käisin seal tihti, aga kevadel hakkasin ka jooksmas käima ja ootamatult see tegevus isegi meeldis mulle. 😀 Suvel ei olnud aega väga trenni teha ja sügisel on nüüd uuesti järjele saamine ka keeruline olnud. Saan väga harva trenni. Koormus koolis on üsna suur ja need nohud-köhad, mis lapsel kallal käivad sunnivad ka tihtipeale trennist loobuma. Samas koera võtmine on mind sundinud rohkem jalutama ja see on ju ka hea. 😀

eveliiy 10. Nov 2014, 10:03

Enne rasedust tegelesin spordiga, siis kui koolis oli kehalise tund. Raseduse ajal ei teinud eriti midagi, paar korda sai käidud rasedate vesivõimlemises. Pärast sünnitust tegin endale ise treening kava ja võimlesin selle järgi kodus üle päeva, nüüd hiljem käin nädalas korra spordiklubi jõusaalis.

Irinaaa 06. Nov 2014, 14:24

Teen trenni 2-3 korda nädalas. Mulle meeldivad rühmatreeningud (Pilates, Body Balans, Zumba, Bosu) spordiklubis. Trenniriided selga panen tihti, eriti suvel, sest mulle meeldib ka rulluiskudega sõita (pepu- ja reielihaseid treenib päris hästi 😀). Mina tahan lihtsalt, et ma oleksin ilus ja vormis. Üks parimaid tundeid, mida ma kogenud olen, on see kui sa vaatad peeglisse ja näed silmaga, et oled alla võtnud. Ma ise olen enda jaoks kõige suurem motivaatsiooniallikas 😀
Ma ei taha teha trenni ainult siis kui mul on "päevad" 😀

Mina samuti liikusin enne rasedust meeletult palju. Jalutasin päevas mitmeid kilomeetreid ning mängisime tuttavatega suviti korvpalli, mis on kusjuures siiani üks mu lemmikuid pallimänge.
Nüüd aga peale rasedust on natuke laiskus külge hakanud. Ei kujuta ettegi, millest see tulla võib. Õnneks pole laiskus minust veel 100% jagu saanud, sest sain endale ühe vahva pildi, kus on väga head harjutused tuharatele. Nii ma neid siin kodus tasapisi teen, igapäev. Samuti teen ka beebiga koos harjutusi (kõhulihased, kükid, väljaasted jne). Minu meelest väga lahe tegevus, lapsel lõbus ja emmel pärast hea figuur 😀
Hästi suureks motivatsiooniks on minul see, kui vaatan facebooki grupis "naised trenni" teiste ilusaid kehasid. Püüan küll mitte igapäev peeglisse vaadates enda kehale ainult keskenduda, aga need päevad, kui peeglisse vaadates enda kehale keskendun, saan aru, et sellise kehaga ma olla ei taha.
Minul ei olegi mingeid takistusi. Kui laps ärkvel, teen trenni koos lapsega ning kui laps tudub, teen seda ilma temata 😀

Armastan liikumist. Ja eelkõige just mitmekülgselt. Enne rasedust tegelesin jooksmisega, erinevate rühmatrennidega ja katsetasin pidevalt uusi asju - TRX, flygrossing jne. Suvel rohkem õues, talvel spordiklubis.

Rasedusega on asjad veidi muutunud. Käisin tantsimas. Jõusaali aga ei kipu ja ka kangi rühmatrenni rebima. 😀 Nüüd on põhiliseks liikumiseks jalutamine ja ujumine, mille taasavastanud olen. Kindlat graafikut küll pole. Iga päev püüan vähemalt pool tundi väljas viibida. Hirmsasti ootan juba neid pikki-pikki jalutuskäike, mida beebiga koos ette võtta.

Motivaaroriks on eelkõige hea enesetunne. Lisaks olen üdini nõus lausega trenni kohta: "Kui näed tulemusi, saab sellest sõltuvus." Ja ma ei mõtle siinkohal vaid muutusi välimuses, vaid ka sisemist heaolu.