ARUTELU: nimeta kolm asja, mis sind sünnitusel kõige rohkem aitasid ja võida pakk mähkmeid!

Esimesel sünnitusel :

*abikaasa kohalolek ja tema abi
*kõndimine
*ämmaemanda ja arsti väga suur abi ja suhtlemine

Teisel sünnitusel :

*kõndimine
*ämmaemanda ja arsti kohalolek
*rahustav ja valusid leevendav hingamine

Ja KOLMAS sünnitus mul alles ees aprilli lõpus-mai alguses 😉

1. Mees
2. Rahulik, tore ja abistav ämmaemand, kes seletas , et kuidas midagi teha.
3. Mönus hubane ja vaikne synnitus tuba.

Olles esimest korda lapseootel oli synnitus, minumeelest mitte valulik ja hea kogemus. Tänu ämmaemandale , kes oskas rahulikult seletada , et mis nyyd toimub lapsega ja kuidas vöin ennast sellel hetkel tunda jne. Suureks abiks oli mees, kes aitas mind palju ja mönus hubane ja vaikne synnitus tuba . Seal oli mönusalt hämar ja keegi ei seletanud seal ylearust. Kuna soovisin vaikust.

Mind abistas see , et mul oli nii palju üleläinud , et tahtsin lihtsalt oma last näha .
Teiseks oli muidugi ka arst , kes palju julgustas ja kaasa aitas . Mees oli seal kõrval aga tema ajas mind rohkem vihale 😃 Kolmandaks oli muidugi ka see , et tahtsin juba oma last süles hoida olin juba peaaegu nädala haiglas olnud ja teistel lapsed sündisid aga mul ei tahtnud kuidagi sündida . Kui ma oma pojakest nägin olin ma maailma õnnelikum ema !

1} arst
2} soov näha oma last
3} soov valust lahti saada !

Mind abistas tohutult minu mees. Kuna minu sünnitus oli metsikult kiire ja ma ei jõudnud sünnitustuppagi enne sünnituse algust, vaid siis kui see peal juba oli, siis oli mulle vähestest asjadest abi. Aga siiski.. kiidan ikkagi oma meest, ämmaemandat, naistearsti ja mingit kolmandat abilist kes nuuskpiiritusega minu nina all viibutas kui minestasin ning pidevalt silma voolavat higi ära pühkis.
Seega:
1) mees
2) arstid
3) Pelgulinna sünnitusmaja soe ja hubane sünnitustuba
4) KELL sünnitustoa seinal, sest aja jälgimine rahustas. 😀

Ma usun, et abistavad tugiisik, ämmaemand ja õige hingamine.

Õige hingamine, ämmaemand, vesi

Esmarasedana oli kõik nii uus ja tundmatu, ehk kõik mis raamatutest sünnituse kohta lugesin, kadus kui tina tuhka kui õigeks asjaks läks 😃
Suurimaks abiks oli kindlasti elukaaslane ja tema poolt õpitud abistamismeetodid tugisikuloengus. Väga aitas ka ämmaemanda julgustavad sõnad terve pika sünnituse vältel. Ning lõpuspurdini viis naerugaas 😃

Kõige olulisemad sünnituse juures olid tugiisik ja ämmemand. Kuid ka vesi oli väga oluline, sest seda oli hea juua ja dušist enda kõhu peale lasta. 😀

eveliiy 29. Jan 2014, 20:51

Kindlasti tugiisiku olemasolu, kelleks minul oli abikaasa. Ka ämmaemandad olid olulised, sest nendelt said juheneid mida ja kuidas teha. Ja mina ise koos teadmisega, et kohe kohe peaks sündima üks pisike ime😀

1. Buskopan küünal. See liigastab silelihaseid ning tänu sellele läks emakakael (kus on ka silelihaseid) paari tunniga täiesti lahti.
2. Õige hingamine siis kui pressida ei tohi
3. See, et mees pani mulle nina kinni presside ajal. Muidu läks kogu õhk läbi nina välja ja pressida ei õnnestunud.

Sünnituse ajal aitas mind kõige rohkem see nn "õige hingamine", teiseks suureks abiks olid ämmaemanda õpetused ja juhendamine mida parajal hetkel teha ja kolmas suur abi oli loomulikult tugiisiku olemasolek ja tema toetus (minul oli selleks abikaasa ) 😀

marike 29. Jan 2014, 17:53

Minul oli see hea et haigla oli lähedal, ja sain sinna omal jalal minna, muidugi mehe najal.
Teiseks et elukaaslane oli mulle toeks sel hetkel.
Kolmandaks suurepärane ämmaemand!

Esmalt mainin, et sünnitasin keisrilõike abil. Kui saab valida ainult kolm asja, siis : teadmine, et minu lapsed on terved; minu mehe täielik toetus ja kohalolek (mis siis, et ta opisaalis ei viibinud); Üliinimlik ja rahustada oskav anestesioloog, kes aitas surmahirmust võitu saada.