Ma pean piinlikkusega tunnistama, et kuigi ma ise ei kannata, kui keegi on ühisel koosviibimisel telefonis sirvimas sotsiaalmeediat või vaatab telviisorit, siis olen ka ise selles vahel süüdi. Tundub, et on vaja kõigiga korraga suhelda, kuigi see on täiesti ebavajalik. Sest meil on antud ainult üks ajahetk, ja kui me seda ei kasuta mõistlikult koos kallite inimestega, siis tegelikult on see aeg raisku läinud. Proovin ka ise edaspidi olla rohkem kohal ning mitte sahmerdada mitme tegevusega korraga, sest tegelikult on mu jaoks hästi oluline olla koos lähdastega ning nendega silmast-silma suhelda. Reaalne suhtlemine annab nii tohutult energiat, samuti jagatud rõõm on topetrõõm ja jagatud mure on pool mure.
Oma perega üritan võimalikult palju koos olla, minu jaoks on koosveedetud aeg väga oluline. Otseselt ei ole traditsioonilisi ühistegevusi, lihtsalt koosviibimised. Mehega meeldib koos filme vaadata, jutustada maailmaasjadest ja jalutamas käia. Terves kehas terve vaim! :)
