Kingitused võiks vabalt olla minu armastuse keel. Ma armastan kinkida! Kahjuks seavad nii aeg kui finantsolukord piire.
Peresiseselt saab spontaanseid kingitusi enamasti ainult laps. Elukaaslasega vahetame kinke tähtpäevadel, kuid võib juhtuda, et ei kingi üksteisele mitte midagi ei sünnipäevaks ega jõuludeks, sest hindame rohkem seda aega, mille saame perega koos veeta. Ma olen ka palunud endale mitte lõikelilli kinkida, eelistades potilille või midagi, mille saan aeda istutada. Lähisugulaste seas on meil armas traditsioon vahetada jõulude ajal "perepakke", kus leidub igaühele midagi söödavat/joodavat või miskit isetehtut (hoidised, kommid, villased sokid, kehahooldustooted jms).
Kingituste saamisel on minu jaoks oluline materiaalne väärtus. Ma lihtsalt ei taha, et keegi minu peale raha kulutab. Mulle piisab teadmisest, et härra ostaks mulle kogu juveelipoe - ma ei taha seda reaalselt saada. Ma hindan kõrgelt kingitusi, mis on ise valmistatud, millede järgi ma olen endalegi teadmata õhanud või mis on siiralt läbimõeldud.
