Pisikesed beebid saavad kõik vajalikud toitained ema rinnapiimast (mõni ka piimapulbrist). Kui laps kasvab suuremaks, siis hakkab ta rohkem ennast liigutama ja maailma avastama ning vajab rohkem energiat, mida saadakse tahkest toidust. Laps soovib samuti teha tutvust sama toiduga, mida ta vanemad eeskujulikult söövad.
Minu laps tegi tahke lisatoiduga algust juba nelja kuusena. Miks nii vara? Leian, et iga ema leiab ise selle õige aja millal laps võiks proovida midagi muud peale piima.
Laps näitas toidu vastu huvi üles ning igal söömisel luges teiste pereliikmete suutäisi ja ampse. Algusest peale olen otsustanud ise valmistada beebile toidud. Kuna laps on väga allergiline ja rinnapiima saades oli mitmeid korid täpiline (minu söödud toidust), siis otsustasi isevalmistamise kasuks. Ma näen mida ja kui palju ma toidu sisse panen ning mis lapsele ei sobi ja mis talle meeldib. Poe toitudega on tihti see, et vahest on kõrvitsapürees ka maisiosakesi ja mõnes pürees selliseid asju, mida ei peaks seal üldse olema. Lisaks on paljudes püreedes sool ja suhkur ning neid minu pisike laps veel sisse sööma kindlasti ei pea. Maailmas on nii palju teisi maitseid mida avastada.
Muidugi ei hakka ma rääkima sellest, kui palju kordi odavam tuleb ise valmistades toit. Vahest võib üks lillkapsa pea maksta vähem kui pisikese beebi purgitoit :) Mina valmistan tavaliselt ette paraja portsu püreesid. Panen need jääkuubiku vormidesse, katan kilega. Kui on külmunud siis tõstan eraldi kotikestesse ning lisan peale kuupäevad. Ja siis sipsti võtan erinevaid kuubikuid ja segan omavahel, et pakkuda lapsele vaheldust. Eelnevalt olen muidugi katsetanud kas erinevad asjad talle üldse sobivad ning milline on lapse reaktsioon ja kuidas see ta kõhukesele mõjub.
Esimeseks toiduks valisin lillkapsapüree, mille valmistasin loomulikult ise. Lapsele väga maitses. Nüüd on ta kohe kohe seitsme kuune ning on saanud maitsda: lillkapsast, tavalist peakapsast, porgantit, kõrvitsat, kartulit, brokkolit, pirini, õuna, ploomi, kurki, melonit, arbuusi ja kana- ning sealiha. Õhtuti on saanud kaerahelbe putru, riisihelbe ning hirsiputru on samuti proovinud. Lapsele väga maitsevad minu tehtud toidud.
Perega puhkusel olles proovisin talle anda ka poest ostetud püreesid kuid need ei maitsenud talle. Samuti ei meeldinud talle poest ostetud pudrupulbri põhjal valmistatud pudrud, mille peale hakkas ta oksele.
Poest olen ostnud vaid orgaanilisi maisipulgakesi, mis on kaetud porgandipulbriga. Samuti orgaanilisi õuna-riisi küpsiseid ja kamapalle. Selleks, et ta saaks harjutada näputoiduga. Need on pigem väikesed vahepalad, kindlasti mitte põhitoit.
Leian, et ise valmistatud toidud on need kõige puhtamad ja paremad. Tõsi, selleks peaks ka tooraine olema kodumaine ning mitte kemikaalidega üle pritsitud. Enamus toorained olen ostnud turult ning on kodumaise päritoluga. Täisväärtulik toit on kodumaise päritoluga, sisaldab endas kõiki häid vitamiine, pole liigselt töödeldud ning on maitsev ja tervislik. Miks ma pakun lapsele juurikaid ja tervislikku toitu? Sest võibolla tulevikus on talle jäänud külge see, et tuleb süüa tervisliku toitu ning ta ei tahagi osta poest valmistoite ja poolvabrikaate. Ta ehk oskab hinnata kodumaise päritoluga toorainet ja toidu ise valmistamist.
Beebitoitu valmistades pean silmas seda, et kasutaksin kohalikku toorainet ning see oleks värske. Beebidele pole vaja toidule lisada soola, suhkurt ega muid maitseaineid. Nad on alles nii tillukesed, avastavad kõiki uusi värve ja maitseid ning iga uus proovitav asi on nende jaoks erilise maitsega. Beebid ei oska arvata kas toidus on nüüd soola või suhkrut või midagi muud puudu, sest nad alles õpivad tundma õuna hapukat maitset, ploomi magusust jne.
Minu lapse lemmik toiduks on hetkel pudruna kaerahelbepudru, millele on lisatud keedetud pirnitükid. Lisaks olen keetnud kuivatatud aprikoosi ja lisanud selle samuti pudrule. Kõik ära püreestanud ja võike võisilm või oliiviõli tilk sisse ja sööb nagu linnupojake. Igat ampsu oodates on suukene ilusti lahti :)
Lisaks maitseb lapsele keedetud kartul, keedetud kanaliha ja kanaliha pljong (lisatud kanaliha vette porgantit). Seda sööb ta samuti väga isukalt.
Ja nö magustoiduna meeldib talle väga ise pirni, melonit ja koduaia õunu lutsutada.
Meie peres süüakse magusat ning õhtuti ka näksitakse. Muidugi mitte üleliia, aga siiski. See on miski, mis pole kindlasti just kõige parem eeskuju lapsele, aga seda me proovime mitte lapse ees teha, sest ta ju tahaks siis ka. Tulevikud saab kindlasti laps maiustusi ja magustoitu – mis elu see ilma magustoiduta oleks? :) Kui kodus ei saaks, siis hakkaks käima väljas ja salaja ikka kuskilt saaks. Ja kindlasti valmistan ise ja tervsilikemaid magustoite, aga päris ära keelama ei hakka. Limonaad, on miski mida ma ei poolda ning meie peres seda väga ei jooda ka, õnneks. Eelistan mahlasid ja ehk saan ka oma last tulevikus suunata just mahla jooma. Samas on enamik poe mahlasid lihtsalt suhkruveed, millele imepisike % lisatud mõnda puuvilja või marja. Kõige parem on siiski puhas vesi. Hetkel saab laps lisatoidu kõrvale alati keedetud vett.
Leian, et väikest last on väga kerge motiveerida tervislikumalt sööma. Mida varem vanemad sellega alustavad, seda kergem on. Niikaua kuni mina saan otsustada, mida mu laps sööb, saab ta ikka head ja tervislikku toitu.
Alati ei meeldi lastele juurviljad või teatud toiduaineid. Väga lihtsalt saab neid salaja toidusisse peita. On olemas erinevaid võimalusi, kuidas meelitada last sööma. Motiveerida saab näiteks luues taldrikule naljakaid pilte või loomakesi meisterdades (tervislikust toidust muidugi). Erinevaid värvilisi kombinatsioone pakkudes. Samuti on üheks suureks motivaatoriks lapse enda kaasamine söögitegemisse, kui ta on juba piisavalt suur. Ta näeb mida ning kuidas toidu sisse pannakse ja samuti õpib rohkem väärtustama ise valmistatud toitu.
Minu arvates on oluline pakkuda oma lapsele parimat. Parimat ja tervislikku toitu. Valmistada ise ja kaasata sellesse laps. Pakkuda lapsele erilisi ning erinevaid maitseelamusi. Kindlasti on see üks armastuse viis ning mina soovin seda kõike pakkuda oma lapsele, sest armastan seda pisikest nööbikest kohutavalt palju! :)
eveliiy
Madiken, Emmede Klubi toimetus
Irinaaa
Mirjam