Armastus käib kõhu kaudu: minu arvamus

Toitumine hakkab kõik kodust pihta. Kui vanemad toituvad siiski tervislikult teeb seda ka laps. Tegelikult ei ole ükski toit kellelegi keelatud ega halb- seda tuleb tarbida lihtsalt mõõdukas koguses ja üks kõige olulisem asi on ka liikumine.
Meie üritame anda oma pojale toitumises head eeskuju, me sööme kõike ja soovime, et ka tema seda teeks. Kui alustasime lisatoiduga, siis esimesed toidud tegin talle ise. Esimesed toidud, mis poja sai olid ilma soola ja suhkruta, sest arvan, et neid ei ole päris pisikesel vaja. Köögiviljad olid alati mahe toodang ja ka eestimaised. Hiljem sai püreesid ostetud ka poest, aga pojale maitsesid enda tehtud rohkem. Puuviljade ja juurviljadega on pojal üldiselt head suhted. On küll mõningad, mida ta väga süüa ei taha, aga kavalusega olen ta neid sööma saanud. Näiteks hurmaa,nektariin,virsik- neid ta alguses süüa ei tahtnud ja isegi mitte proovida, aga hakkasime talle ütlema, et tegu on teistsuguse õunaga ja nüüd sööb neid heameelega. Ka lillkapsast ta millegi pärast ei taha, aga see on meil valge brokkoli ja siis läheb see peale hästi:)
Magusa söömist me tal otseselt ei piira, sest oleme arvamusel, et nii kaua kui ta sööb korralikult ka muud toitu ja liigub piisavalt, siis ei ole selles midagi halba. Limonaadidest ja muudest karastusjookidest hoiame teda eemale. Miks? Sest meie ise neid ei tarbi ja seega ei ole vaja tarbida neid ka meie lapsel. Samuti püüame vältida ka rämpstoitu.
Üldiselt võib öelda küll, et armastus käib kõhu kaudu, kuna armastusega tehtud toit maitseb alati paremini ja ilusa välimusega toit maitseb ka rohkem, sest on ju ütluski, et inimene sööb silmadega.