Täiskasvanutel ega ka lastel pole tavaliselt positiivsete emotsioonide väljendamisega raskusi. Aga kuidas me suudame hakkama saada negatiivsetega, eriti kui sa oled laps, kes ei suuda veel täpselt tuvastadagi, mida tunneb?
Viha, kurbus, pettumus või vimm on täpselt samasugused emotsioonid nagu rõõm ja rahulolu. Aga nendega on palju raskem toime tulla. Ükskõik, kui palju me püüaksime, ei suuda me neid oma või oma laste elust elimineerida. Kuid me saame õpetada oma väikelapsi emotsioone konstruktiivsel moel väljendama.
Kuidas emotsioonidega toime tulla?
- Räägi oma lapsega. Esimene samm emotsioonide väljendamiseks on mõista, mida me tegelikult tunneme. Lapsele võib see olla päris raske väljakutse, kuna ta ei pruugi veel teada sõnu, millega oma tundeid väljendada. Niisiis, räägi oma lapsega, mida ta sisemuses tunneb ja julgusta teda selleks kasutama juba tuttavaid sõnu. Kui märkad, et väikelapsel on emotsiooni nimetamisega raskusi, saad sa teda aidata küsimusega: „Millal sa viimati veel nii tundsid?“ Kui laps kirjeldab varem juhtunud olukorda, kus ta sama moodi tundis, saad sina pakkuda õige sõna.
- Ära peida enda emotsioone. Räägi oma lapsele, mida sa tunned ja nimeta neid tundeid. Näiteks: „Ma olen õnnelik, kuna …“, „Ma olen vihane, sest …“. See õpetab lapsele, et emotsioonidest tuleb rääkida ja selles pole midagi häbiväärset.
- Anna oma lapsele õigus emotsioone väljendada. Ära oota, et laps oleks kogu aeg viisakas, lahke ja naeratav. Laps on väike isiksus, ja nagu igaühel, on ka temal õigus tunda erinevaid emotsioone. Nii et pole midagi valesti, kui laps on mõnikord kurb, vihane või pettunud. Pole vaja öelda: "Tüdrukud ei peaks väga vihastama" või "Poisid ei nuta ega ole kunagi kurvad". Sellised sõnumid võivad viia lapse oma emotsioonide varjamise ja kogumiseni, mis omakorda ei ole tema vaimsele tervisele kasulik.
- Selgitage, et meie käitumine võib teisi kahjustada. Rääkige lapsele, et tal on õigus tunda igasuguseid emotsioone, kuid neid peaks väljendama viisil, mis ei kahjusta teisi inimesi. Isegi, kui oleme kellegi peale väga vihased, ei saa me teda lüüa ega solvata, sest see võib väga haiget teha. Lisaks sellele näitab see kasvatamatust. Võite koos lapsega mõelda, kuidas erinevaid emotsioone maandada, näiteks palli lüües või joonistades asjadest, mis meid on häirinud, samuti võib koostada keelatud käitumiste nimekirja. Näiteks pange kirja inimeste löömine ja tõukamine, teiste peale karjumine või solvamine.
- Ole eeskujuks. Pea meeles, et oma lapsele oled just sina kõigi käitumismudelite esimeseks ja tähtsaimaks aluseks. Pane tähele, kuidas sina emotsioone väljendad. Kas sa karjud, loobid asju, tirid oma last või solvad teda, kui oled vihane. Laps käitub samalaadsete emotsioonide puhul sama moodi.
Nõuandeid loominguliseks mänguks
Mida ma tunnen?
Kui soovite oma last emotsioonidega tegelemisel aidata, on hea, kui saate potentsiaalselt raskeid olukordi eelnevalt harjutada. LEGO® DUPLO® Sünnipäevapikniku komplekt aitab teid. Kui te koos mängite, kasutage DUPLO kujukesi ja algatage olukordi, mis kutsuvad teie lapses esile erinevaid emotsioone. Näiteks võtab üks kujuke teise käest õhupalli ära, üks kujuke saab vanaemalt uhke sünnipäevakingi, väike oravake tuleb ja rikub kogemata sünnipäevatordi. Iga olukorra juures küsi oma lapselt: "Mida sa arvad, kuidas see laps end praegu tunneb?" Ja siis mõelge koos, kuidas sellises olukorras käituda. Mängige stsenaarium läbi. Sellisel viisil mängides, saab väikelaps teada, kuidas sarnastes olukordades väljendada oma emotsioone teisi inimesi vigastamata.
LEGO® DUPLO® Sünnipäevapiknik (10832)
LEGO® DUPLO® Sünnipäevapikniku komplektiga saab Su laps nautida vahvat sünnipäevapidu igal ajal. Lastele meeldib kindlasti õhupallid kätte haarata ja pargis koos vanaemaga sünnipäevapiknikut pidada. Komplekt sisaldab vahendeid suurepäraseks ajaveetmiseks õues: liikuv kiik, ehitatav puu ja lina, mille saab pikniku pidamiseks murule laotada. Komplektis on kolm DUPLO kujukest ja oravake.
