Kui seni on Eestis HPVst ehk inimese papilloomiviirusest räägitud peamiselt seetõttu, et see võib naistel põhjustada emakakaelavähki, siis vaktsineeriti kuni käesoleva aastani HPV viiruse vastu just tüdrukuid. Tänavu veebruaris algas aga viimaks ka poiste vaktsineerimine ning see on läinud väga edukalt.
HPV viirus ei tekita ainult tüdrukute emakakaelavähki, vaid ka suuõõne- ja neeluvähki - seda sagedamini just meestel. Lisaks aitab poiste vaktsineerimine pidurdada HPV levikut tüdrukutele, kuna viirus levib seksuaalsel teel ja intiimsete puudutuste kaudu.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juhi Irina Filippova sõnul on pilt väga rõõmustav, sest praeguse seisuga on mõnes piirkonnas juba pooled sihtrühma kuuluvatest poistest inimese papilloomviirusesse nakatumise eest kaitstud ja viirusel on selle võrra palju väiksem võimalus edasi levida.
„Poisid ja nende vanemad võtsid uudise väga hästi vastu ning poisid moodustavad sel aastal vaktsineeritutest lausa 75,4 protsenti. Kokku on praeguse seisuga vaktsiini saanud 22 572 poissi,“ tõdeb Filippova.
Filippova toonitab, et need tulemused ei tähenda, justkui oleks tüdrukute huvi vaktsineerimise vastu kordades väiksem. Vastupidi. Poiste suurem hulk on tingitud sellest, et tüdrukuid hakati vaktsineerima 2018. aastal ning 15-18aastaste hulgas on paljud tüdrukud vaktsiini juba varasemalt kätte saanud.
Kui näiteks vaadata 12-14aastaste vanuserühma poisse, siis on väga tublid olnud Saare, Tartu, Jõgeva, Viljandi ja Lääne-Viru maakonnad. Kõige madalam huvi on Järva, Lääne, Hiiu ja Põlva maakondades.
Kuivõrd HPV vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ehk vanuses 12-14 aastat, keskendub riigi korraldatud vaktsineerimine just nendele vanusrühmadele ja tasuta immuniseeritakse kuni 18. eluaastani.
Eesti jaoks on HPV vaktsiin alles võrdlemisi uus, kuid teistes riikides on ka pikaajaliste teadusuuringute tulemused olemas.
Inglismaal vähendas HPV-vastane vaktsineerimine emakakaelavähi diagnooside arvu 75% võrra nende seas, kellele pakuti 17-18-aastaselt HPV vaktsineerimist. Uuringu teises osas, kus vaadeldi nooremas eas vaktsineerituid, selgus, et ükski naine, kes oli saanud vaktsiini vanuses 12–13 aastat, ei olnud uuringu ajal emakakaelavähki surnud.
Šotimaal tehtud uuringud näitasid emakakaelavähi esinemissageduse vähenemist 74% naistel, keda vaktsineeriti HPV vastu catch-up programmina üle 14-aastastel. Emakakaelavähi juhtumeid ei esinenud nendel, keda vaktsineeriti vanuses 12-13 aastat.
Eestis haigestub HPV põhjustatud vähki igal aastal enam kui 300 inimest ning neile lisanduvad vähieelsete seisundite ja genitaaltüügaste juhud. „Õigeaegse vaktsineerimisega oleks enam kui 90% neist ennetatavad,“ selgitab Filippova.
Eestis on HPV-st põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu 6,8 miljonit eurot aastas.
