Haridusministeeriumis valminud määruse eelnõu näeb ette, et koolitunnid algavad senise kella kaheksa asemel üldjuhul kell üheksa.
Kui seni kehtinud korra järgi algasid koolis õppetunnid kell kaheksa või hiljem, siis värske määrus nihutab tundide alguse kella üheksaks või hilisemaks. Siiski võivad tunnid erandkorras hoolekogu ettepanekul alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat.
Muudatuse vajalikkust põhjendab haridusministeerium sellega, et hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele.
Määruse eelnõu näeb ette ka söögivahetunni pikenemise seni nõutud minimaalselt 15 minutilt 20 minutini, seejuures ei sisalda see aeg söömamineku ja söögi serveerimise aega.
Koduste ülesannete kohta toob eelnõu välja, et kodutöö tähtaeg ei tohi olla esmaspäeval, koolivaheaja järgsel ega pühadejärgsel päeval, kui õpilastega pole teisiti kokku lepitud. Koduste tööde tegemiseks ei peaks ühes õppepäevas üldiselt üle 60 minuti kuluda.
Haridusministeerium ootab asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja ühendustelt eelnõu kohta arvamusi kuni 7. maini. Määrus on plaanitud jõustuma selle aasta 1. septembril.
Koolijuhtide hinnangul nõuab koolipäeva alguse kella üheksale nihutamine aega ja läbiarutamist, sest suuremates klassides lõppevad tunnid juba praegu üsna hilja, vahendab ERR. Maakoolide puhul on eraldi valupunktiks maaliinide bussigraafikud, mis uue koolialguse kellaajaga klappida ei pruugi. Kui koolipäeva algus hilisemaks liigub, tuleb muudatusi teha ka huviringidel ja muusikakoolil, kes peavad tundide lõpu ajaga arvestama.
